Kõigepealt tõmban a'' ja b'' ristumispunktist sidejoone, risti kaksvaate teljega, mis lõikab a' ja b' ( sirge a ja b projektsioon põhiekraanil). Mõõdan kvoote ja pikema põhikvoodiga sirge on eespool ehk b''( sirge b projektsioon põhiekraanil) asub eespool kui a''(sirge a projektsioon põhiekraanil). Sirgete a' ja b' nähtavus. Kõigepealt tõmban a' ja b' ristumispunktist sidejoone, risti kaksvaate teljega, mis lõikab a'' ja b'' ( sirge a ja b projektsioon esiekraanil). Mõõdan kvoote(esikvoot ehk punkti kaugus esiekraanist) ja pikema esikvoodiga sirge on eespool ehk b'( sirge b projektsioon esiekraanil) asub pealspool kui a'(sirge a projektsioon (esiekraanil).
Ülesanne 2. KIIVSIRGED. NÄHTAVUS Antud on kiivsirgete a ja b kaksvaade (joonis 1). Lahendada sirgete a ja b varjumine konkureerivate punktide määramise teel. Esitage lahenduskäigu kirjeldus kirjalikult. Joonis 1 Vastus: Näiteks võtame punkti põhiekraanil sirge a ja b lõikumiskohas (punkti nimeks paneme A) ja ühendame esiekraanil mõlema sirgega nii, et see joon oleks risti x teljega. Saame sirgetel kaks punkti (A1 ja A2) erinevatel kõrgustel. Vaatame, millisel punktil on suurem kvoot põhiekraanil. Selle punkti mille kvoot on põhiekraanist suurem on põhiekraanil peal pool (jämejoon). Põhiekraanil näeme esimesena sirget b ja pärast sirget a. Sama moodi tuleb käsitleda ka nähtavust esiekraanil.
Horisontaal- põhiekraani teiseks kaatetiks on esiekraanilt võetud lõigu paralleelsirge, mis on paralleelne või ühtiv otspunktide kõrguste vahe. Esikaldenurk x-teljega. (Frontaal- esiekraani teravnurk esiekraanisuhtes, mis saadakse, paralleelsirge, mis on paralleelne või ühtiv kui võetakse täisnurkse kolmnurga üheks x-teljega. kaatetiks lõigu projektsioon esiekraanil ja 19. Sõnastage kahe sirge lõikumise tunnus teiseks kaatetiks põhiekraanilt lõigu kaksvaate alusel. Kui kahe sirge otspunktide kõrguste vahe. samanimeliste projektsioonide lõikepunktid 8. Millega võrduvad üldasendilise sirglõigu asetsevad ühel ja samal sidejoonel ning tõelise pikkuse leidmiseks konstrueeritava kummagi sirge mõlemad vaated pole risti x- täisnurkse kolmnurga kaaatetid
- Lihtsus - Mõõdetavus - Piltlikkus - Objekti üheselt määratavus 13. Objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid:' - Monge`i meetod e mituvaate meetod - Aksonomeetria meetod - Kvooditud ristprojektsiooni meetod 14. Põhikvoot z-koordinaatlõik Esikvoot y-koordinaatlõik Külgkvoot x-koordinaatlõik 15. Sidejooneks punkti kaksvaatel nimetatakse joont, mis on tõmmatud x-teljega risti ning läbib punkti projektsiooni põhi- ja esiekraanil. 16. Kolmvaate peaomadus: Punkti kaugus z-teljest külgekraanil on võrdne punkti kaugusega x-teljest põhiekraanil. 17. Joonestamine 18. Joonestamine 19. Sirgjoone põhijälg lõikepunkt põhiekraaniga Sirgjoone esijälg lõikepunkt esiekraaniga Sirgjoone külgjälg lõikepunkt külgekraaniga 20. Üldasendiliseks sirgeks nimetatakse sirget, mis ei ole paralleelne ühegi ekraaniga ega asetse sellel. 21. Horisontaaliks nimetatakse põhiekraaniga paralleelset sirget
kahe sirge vastastikused asendid Sirgjoone jälgpunktid Sirge jälgpunktiks (jäljeks) nim sirgjoone ja ekraani lõikepunkti. Üldasendilisel sirgel on kolm jälge: *lõikepunkt põhiekraaniga -põhijälgpunkt *esiekraaniga- esijälgpunkt *külgjälg- külgjälgpunkt Põhijälg ja tema pealtvaade asetsevad põhiekraanil ja sirge pealtvaatel, põhijälje eestvaade aga x-teljel ja sirge eestvaatel. Esijälg ja tema eestvaade asetsevad esiekraanil ja sirge eestvaatel, esijälje pealtvaade aga x-teljel ja sirge pealtvaatel. Üldasendiline sirge Üldasendiline sirge ei ole paralleelne ühegi ekraaniga ega asetse sellel. Tunnus: kõik 3 sirge projektsiooni on kaldu ekraanide suhtes. Sirglõigu ristprojektsioonid on sirglõigust enesest lühemad. Sirgjoone kaldenurgad ei esine üheski vaates õiges suunas. Eriasendiline sirge Eriasendiline sirge on paralleelne ühe (või kahe) ekraaniga või asetseb mõnel neist.
kahe sirge vastastikused asendid Sirgjoone jälgpunktid Sirge jälgpunktiks (jäljeks) nim sirgjoone ja ekraani lõikepunkti. Üldasendilisel sirgel on kolm jälge: *lõikepunkt põhiekraaniga -põhijälgpunkt *esiekraaniga- esijälgpunkt *külgjälg- külgjälgpunkt Põhijälg ja tema pealtvaade asetsevad põhiekraanil ja sirge pealtvaatel, põhijälje eestvaade aga x-teljel ja sirge eestvaatel. Esijälg ja tema eestvaade asetsevad esiekraanil ja sirge eestvaatel, esijälje pealtvaade aga x-teljel ja sirge pealtvaatel. Üldasendiline sirge Üldasendiline sirge ei ole paralleelne ühegi ekraaniga ega asetse sellel. Tunnus: kõik 3 sirge projektsiooni on kaldu ekraanide suhtes. Sirglõigu ristprojektsioonid on sirglõigust enesest lühemad. Sirgjoone kaldenurgad ei esine üheski vaates õiges suunas. Eriasendiline sirge Eriasendiline sirge on paralleelne ühe (või kahe) ekraaniga või asetseb mõnel neist.
21. Mis on sirglõigu põhikaldenurk (esikaldenurk) ja kuidas selle suurust määratakse? 1) Põhikaldenurk-teravnurk põhiekraani suhtes, mis saadakse kui võetakse täisnurkse kolmnurga üheks kaatetiks lõigu projektsioon põhiekraanil ja teiseks kaatetiks on esiekraanilt võetud lõigu otspunktide kõrguste vahe. 2) Esikaldenurk teravnurk esiekraanisuhtes, mis saadakse, kui võetakse täisnurkse kolmnurga üheks kaatetiks lõigu projektsioon esiekraanil ja teiseks kaatetiks põhiekraanilt lõigu otspunktide kõrguste vahe. 22. Sõnastage kahe sirge paralleelsuse tunnus kaksvaate alusel. Kui sirgete samanimelised projektsioonid on omavahel paralleelsed, kuid pole risti kaksvaate teljega. 23. Sõnastage kahe sirge lõikumise tunnus kaksvaate alusel. Kui kahe sirge samanimeliste projektsioonide lõikepunktid asetsevad ühel ja samal sidejoonel ning kummagi sirge mõlemad vaated pole risti x-teljega. 24
Sirge, mis pole ühegi ekraaniga paralleelne ega asetse ühelgi ekraanil. 21. Missugust sirget nimetatakse a) frontaaliks esiekraaniga paralleelne sirge b) horisontaaliks põhiekraaniga paralleelne sirge ning mis on nende tunnused kaksvaate alusel? Frontaal Kujutis põhiekraanil on x-teljega paralleelne sirge, erijuhul punkt Lõigud frontaalil projekteeruvad esiekraanile tegelikkuses pikkuses Põhikaldenurk projekteerub esiekraanile tõelises suuruses Horisontaal Kujutis esiekraanil on üldjuhul paralleelne x-teljega sirge, erijuhul punkt Lõigud horisontaalil projekteeruvad põhiekraanile tegelikkuses pikkuses Esikaldenurk projekteerub põhiekraanile tõelises suuruses 22. Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused. Sirge on tasandil, kui a) tema kaks punkti asetsevad sellel tasandil b) kui ta läbib tasandil asetsevat punkti ning paralleelne tasandil asetseva sirgega 23. Millega võrduvad üldasendilise sirglõigu tõelise pikkuse tuletamiseks konstrueeritava
külgkvoot? Põhikvoot z koordinaatlõik Esikvoot y koordinaatlõik Külgkvoot x koordinaatlõik 20. Missuguse koordinaatlõiguga võrdub punkti külgvaate kaugus z- teljest? y-koordinaat lõiguga. 21. Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks? Joont punkti pealtvaate ja eestvaate vahel. 22. Kus asub punkt A, kui A(võrdub)A", ja punkt B, kui B(võrdub)B' ? Punkt A asub esiekraanil, B asub põhiekraanil. 23. Sõnastage kolmvaate peaomadus. Punkti esi- ehk peakvoot esineb kolmvaates kaks korda: pealtvaate kaugusena x-teljest ja külgvaate kaugusena z-teljest. (AA``=AxA ´=AzA```) 27. Milles seisneb aksonomeetria meetodi olemus? Kujutise konstrueeritakse objekti punktide ristkoordinaatide järgi teljestiku kujutise baasil. 28. Mis on sirgjoone põhi-, esi- ja külgjälg? Põhijälg sirge ja põhiekraani lõikepunkt
18. Joonestada punkti A kolmvaade, kui tema kaugus põhiekraanist on a, esikraanist b ja külgekraanist c mm. 19. Mis on sirgjoone põhi-, esi- ja külgjälg? Sirge lõikepunkt vastava ekraaniga 20. Missugust sirget nimetatakse üldasendiliseks? Kui sirge ei ole paralleelne ega asetse ühelgi ekraanidest 21. Missugust sirget nimetatakse 1) horisontaaliks, 2) frontaaliks ja mis on tema tunnuse kaksvaate alusel? Põhiekraaniga paralleelne sirge: kujutis esiekraanil üldjuhul x-teljega paralleelnesirge, erijuhul punkt, esikaldenurk projekteerub põhiekraanile tõelises suuruses. Esiekraaniga paralleelne sirge: kujutis põhiekraanil üldjuhul x-teljega paralleelne sirge, erijuhul punkt, põhikaldenurk projekteerub esiekraanile tõelises suuruses, lõigud frontaalil projekteeruvad esiekraanile tõelises suuruses. 22. Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused.
sama pikkusühikuga.) 19. Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi, esi ja külgkvoot? Põhi> zkoordinaatlõik esi> ykoordinaatlõik külg> xkoordinaatlõik 20. Missuguse koordinaatlõiguga võrdub punkti külgvaate kaugus zteljest? ykoordinaatlõiguga 21. Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks? kaksvaate teljega risti olev joon, mille kaudu avaldub kujutiste vaheline projektsiooniline seos. 22. Kus asub punkt A, kui A A", ja punkt B, kui B B' ? A asub esiekraanil, B põhiekraanil. 23. Sõnastage kolmvaate peaomadus. külgvaate kauguszteljest = pealtvaate kaugusega Xteljest, sest kumbki kaugus=punkti kaugusega esiekraanist. 24. Joonestada punkti A(x;y;z) kolmvaade. 25. Joonestada punkti A kolmvaade, kui tema kaugus põhiekraanist on a, esiekraanist b ja külgekraanist c mm. 26. Mis on teljevaba kaksvaade? kui joonisel kujutatavate 2 vaate vahele ei ole tõmmatud telge. Võib kasutada juhul, kui kujutatava
külgkvoot x-koordinaatlõik 17. Mis on sirgjoone põhi-, esi- ja külgjälg? 1. Põhijälg - sirge ja põhiekraani lõikepunkt P 2. Esijälg - sirge ja esiekraani lõikepunkt E 3. Külgjälg - sirge ja külgekraani lõikepunkt K 18. Missugust sirget nim horisontaaliks (frontaaliks) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? 1. Horisontaal (h) põhiekraaniga paralleelne sirge. Üldjuhul on kujutis esiekraanil paralleelne sirge x-teljega, erijuhul punkt, kui sirge on risti esiekraaniga. 2. Frontaal (f) esiekraaniga paralleelne sirge. Üldjuhul on kujutis põhiekraanil paralleelne sirge x-teljega, erijuhul punkt, kui sirge on risti põhiekraaniga. 19. Sõnastage kahe sirge lõikumise tunnus kaksvaate alusel. Kui kahe sirge samanimeliste projektsioonide lõikepunktid asetsevad ühel ja samal sidejoonel ning kummagi sirge mõlemad
täisnurkse kolmnurga üheks kaatetiks lõigu projektsioon põhiekraanil ja teiseks kaatetiks esiekraanilt võetud lõigu otspunktide kõrguste vahe b) esikaldenurk teravnurk esiekraani suhtes, mis saadakse, kui võetakse täisnurkse kolmnurga üheks kaatetiks lõigu projektsioon esiekraanil ja teiseks kaatetiks põhiekraanilt lõigu otspunktide kõrguste vahe 36) Sõnastage kahe sirge paralleelsuse tunnus kaksvaate alusel. Sirgete samanimelised projektsioonid on omavahel paralleelsed, kuid pole risti kaksvaate teljega. 37) Sõnastage kahe sirge lõikumise tunnus kaksvaate alusel.
Telg x on kaksvaate telg. Punkti projektsioone ühendav sirge A''A' on sidejoon. Sidejoon on kaksvaate teljega alati risti. Selel 10 ja edasi on piltkujutisena kasutatud kaldaksonomeetrilist projektsioon ehk kabinetprojekt- siooni (moondeteguriga mx:my:mz=1:½:1). Täpsemalt vaata sele 21c. Sele 11. a – punkti projekteerimine kahele ekraanile; b – kaksvaade 14 Kui punkt asub esiekraanil, siis langeb tema eestvaade kokku punkti enesega (B≡B''), pealtvaade aga projekteerub x-teljele (sele 11b). Põhiekraanil asuva punkti pealtvaade langeb samuti kokku iseenesega (C≡C'), tema eestvaade aga tekib x-teljel. Punkti kaksvaade määrab selle punkti asukoha ruumis kummagi ekraani suhtes üheselt. Esemete kujutamist kaksvaate abil nimetatakse selle võtte looja Gaspard Monge´i nime järgi Monge´i meetodiks
2. Punkti kaugust p6hiekraanist(p6hikvooti) Meetodiv6ttis kasutuseleprantsuse6petlane n€iitabeestvaatekaugusx-teljest(A"A, = AA')i ja insenerGaspardMonge(1746- 1818). punkti kaugust esiekraanist(esikvooti)aga niiitabpealfuaate kaugusx{eljest (A'A,=41'1. Kaksvaate saamiseks v6etakse kaks 3. Kui punkton esiekraanil(naguB), siistema teineteisega ristiolevatekraanifioon.2.1),kus eestvaadeOhtibpunkti enesega, pealtvaade agaon x-teljel.Paiknebaga punktp6hiekraanil (nagu C), siis 0htib tema pealtuaadepunkti e1= xy-tasand - p6hiekraan; enesegaja eestvaadeon x-teljel. e2= xz-tasand - esiekraan;
annaabi.ee 
