Isiksus kahestub.Tunnused: Meeltesegadus ja hirmuhood.Kahjustused: Korduv meeltesegadus isegi pool aastat hiljem; õnnetused, enesetapud, kroonilised hirmuhood. Püsivad vaimsed kahjustused võivad tekkida neil, kel on juba enne LSD tarvitamist ilmnenud vaimsed häired. LSD tekitab vaimse sõltuvuse. ECSTASY on liikvel värviliste tablettide ja pulbritena, ka kapslitena. Kasutatakse võrdselt amfetamiiniga. Suurtes annustes põhjustab hallutsinatsioone.Mõju: Põhjustab erutusseisundi, mis meenutab seksuaalset elamust. Kutsub esile ärrituvuse ja agressiivse seisundi. Ilmneb unetus ja isutus. KOKAIIN on valge pulber, mis saadakse kokapõõsa lehtedest.Mõju: On lühiajaline - 20-45 minutit. Järgneb viha või kurvameelsus, siis manustatakse uus ports, sest taluvuspiir kasvab. Kahjustused: Kui kokaiini pruukida paar ööpäeva jutti, ilmneb väsimus ja unetus. Inimene on masendunud ja närviline, tekib jälitusmaania ja tahtmine end tappa. NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID
ja enam tabletti päevas. 8. Metadoon 9. Kannabis – mõju sarnaneb alkoholi omaga, kuid kanep ei põhjusta pohmelli. Tekib lihtsalt hea või halb tunne: lobisemisisu ja lõbus tuju; tahtmine kõrvale tõmbuda, unisus; ahistustunne. 10. LCD - on kõige tugevam hallutsinatsioone tekitav aine. Meeltesegadus ja hirmuhood. 11. Ecstasy - on liikvel värviliste tablettide ja pulbritena, ka kapslitena. Põhjustab erutusseisundi, mis meenutab seksuaalset elamust. Kutsub esile ärrituvuse ja agressiivse seisundi. Ilmneb unetus ja isutus 12. Kokaiin – mõju on lühiajaline - 20-45 minutit. Järgneb viha või kurvameelsus, siis manustatakse uus ports, sest taluvuspiir kasvab. 13. Opiaadid - on kõige ohtlikumad narkootikumid. Väga tugev füüsiline ja vaimne sõltuvus. Süstlanõelaga võib kehasse sattuda haigusetekitajaid. Üle doseerimise tagajärjel võib surra.
• stimuleerivad lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustamist: • lapseeas oluline mõju organismi kasvule ja arengule; • oluline teiste hormoonide mõju realiseerimiseks inimese organismis; • hävitavad inimese organismi sattunud mikroobe või võõrkudedega seotud antigeene→tõstavad inimese organismi immuunsust ja vastupanuvõimet. 8. Millised on neerupealistesäsi hormoonide ülesanded inimese organismis? • hormoonide produktsioon suureneb psüühilise erutusseisundi korral ja ka tugevate välis- või sisekeskkonna ärritajate toimel pingeseisundites; • hormoonide toimel suureneb südame löögisagedus ja tugevneb kontraktsioonijõud ning paraneb erutusjuhtivus ja erutuvus; • hormoonide toimel seedekanali toonus langeb ja motoorika aeglustub; • adrenaliini toimel lõhustatakse maksas ja lihastes glükogeeni ning selle hulk väheneb ja veresuhkru tase tõuseb→adrenaalne hüperglükeemia;
suur, vähemalt 10 tabletti. Metadoon: Täissünteetiline. Arendati välja, et sada efektiivset valuvaigistit. Metadooni toimeaeg on 8-12 tundi. Metadooni süstitakse või juuakse lahusena või tarvitatakse tablettidena. Kuna tegemist on nõrgema narkootikumiga, siis äärmustes kasutatakse metadooni heroiinisõltuvuse ravimisel. Ecstasy: Liikvel värviliste tablettide ja pulbritena, ka kapslitena. Kasutatakse võrdselt amfetamiiniga. Suurtes annustes põhjustab hallutsinatsioone. Tekitab erutusseisundi, mis meenutab seksuaalset elamust. Kutsub esile ärrituvuse ja agressiivse seisundi. Ilmneb unetus ja isutus. Opiaadid: Saadakse oopiumimoonist, tõmmisest saab morfiumi ja on lähteaineks ka heroiinile. Opiaadid on kõige ohtlikumad narkootikumid. Kasutamisel mõjub efektiivse valuvaigistina, tekib õnnis tunne, millega kaasneb rahu ja väsimus. Söögiisu kaob. Tekitab väga tugevat füüsilist ning vaimset sõltuvust. Ohtlikuks teeb selle narkootikumi puhul, et
4. Na-kanalid sulguvad kiiresti pärast AP tekkimist, aga K-kanalid avanevad. K liigub rakust välja ning raku sisemuse negatiivne laeng taastub. Membraanipinge → (tugev) ärritus → Na+ rakku (järsk pos. keskkond) → tekib AP laine → K-kanalid lahti (neg. laenguga) → ioonpumbad taastavad olukorra e. membraanipinge (sees neg, väljas pos). depolarisatsioon - erutuspotentsiaali teke (laengute vähenemine raku pindade vahel?) repolarisatsioon - esialgse erutusseisundi taastamise etapp (sisepind negatiivne, välispind positiivne) hüperpolarisatsioon - membraanipotentsiaali taastamine, kuid joon läheb liiga madalale. membraani künnis - ehk lävend? - Sünaps - koht, kus ühe neuroni neuriit (e. akson) puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Enamasti keemilised. Sünapsid tagavad, et närviimpulss liiguks vaid ühes suunas. Aktiivses (erutatud) rakus impulssi edasi ei kanta.
Lõpuks muutus pereema närviliseks ja käratas, et puldiga ei mängita. Laps solvus ning marssis oma tuppa. Vimm kestis järgmise päeva lõunani, sest kasuvanemad ei osanud midagi ette võtta ning laps igatses oma vanade sõprade juurde tagasi. Tegelikult ei olnud ju midagi nii olulist, et sellest oleks võinud kerkida nii suur probleem. Mõnikord juhtub sedagi, et laps on ülirõõmus, sest tal on nüüd kodu ja perekond. See tekitab temas erutusseisundi. Meile paistab laps eriti rõõmsana, tegelikult tunneb kasvandik hoopis hirmu. Siis sobib koos maha istuda, juua koos teed või mahla. Rahulikus miljöös küünlavalgel vestelda. Läbi aegade on meid ikka aidanud rääkimine. Ometi ei ole eestlane aldis oma probleemidest või arusaamatustest rääkima. Kõike väljaöeldut võetakse kohe süüdistusena (Inge Ojala, 2004, 29-30) Kuidas jääda ise vaimselt terveks?
Neid keskkonna muutusi, mis suudavad põhjustada erutuvust, nimetatakse ärritajateks. 14) Biopotentsiaalide muutused, Na,K pump - Erutusmomendil toimubki rakus biopotentsiaalide muutus (negatiivne potentsiaal langeb ja positiivne suureneb). Erutusmomendil liiguvad mõne millisekundi (ms)jooksul K-ioonid rakust välja (intratsellulaarsest ruumist ekstratsellulaarsesse) ja Na-ioonid rakku sisse (ekstratsellulaarsest ruumist intratsellulaarsesse). Erutusseisundi lõppemisega (raku puhkeperioodil) Na-ioonid väljuvad rakust ja K-ioonid liiguvad rakku, rakk kulutab selleks energiat.Mehhanismi, mille kaudu see protsess toimub, nimetatakse hüpoteetiliselt Na-K- pumbaks. 15) Erineva treeningu mõju ioonpumpade võimsusele - Kehalisel treeningul paraneb ioonpumpade võimsus(skeletilihaskoes). Vastupidavustreeningul toimub see eeskätt kõrge oksüdatiivse potentsiaaliga lihaskiududes (AEGLASTES LIHASKIUDUDES).
kaugusetaju. Isiksus kahestub. Tunnused: Meeltesegadus ja hirmuhood. Kahjustused: Korduv meeltesegadus isegi pool aastat hiljem; õnnetused, enesetapud, kroonilised hirmuhood. Püsivad vaimsed kahjustused võivad tekkida neil, kel on juba enne LSD tarvitamist ilmnenud vaimsed häired. LSD tekitab vaimse sõltuvuse. ECSTASY on liikvel värviliste tablettide ja pulbritena, ka kapslitena. Kasutatakse võrdselt amfetamiiniga. Suurtes annustes põhjustab hallutsinatsioone. Mõju: Põhjustab erutusseisundi, mis meenutab seksuaalset elamust. Kutsub esile ärrituvuse ja agressiivse seisundi. Ilmneb unetus ja isutus. KOKAIIN on valge pulber, mis saadakse kokapõõsa lehtedest. Mõju: On lühiajaline - 20-45 minutit. Järgneb viha või kurvameelsus, siis manustatakse uus ports, sest taluvuspiir kasvab. Kahjustused: Kui kokaiini pruukida paar ööpäeva jutti, ilmneb väsimus ja unetus. Inimene on masendunud ja närviline, tekib jälitusmaania ja tahtmine end tappa.
vabad. Lihaskontraktsiooni ja lõdvestuse vaheldusest sõltub liigutuste dünaamilisus. Lõdvestumine on seotud närvisüsteemi pidurdusprotsessist. Lihaste lõõgastusseisundis saab KNS minimaalselt signaale lihastes lähtuvatest retseptoritest, seega suuraju koore erutusseisund on vähenenud. On täheldatud seos lihaspinge ja siseelundite pingeseisundi vahel. Lihaste lõdvestus ja NS erutusseisundi seos võimaldab mõjutada emotsioone lihaspinge krutib psüühilist pinget. 24.SELGITAGE LIHASE SEISUND: LÜHENENUD PINGESEISUND. TOOGE NÄIDE Lihas on lühenenud ja pinges. Lihase algus- ja kinnituskohad on teineteisele lähenenud, lihaskõht on paksenenud. Lihas on hästi kombeldav.Nt õlavarre-kakspealihas painutatud küünarvarre puhul 25.SELGITAGE LIHASE SEISUND: LÜHENENUD LÕDVESTUSSEISUND. TOOGE NÄIDE Lihas on lühenenud ja lõtv
Tekkivad häiringud infokäsitluses. Häiringu ajal erutusseisund langeb sekundiks või paariks, millega seoses siis ka infokäsitlus on takistatud. Tegevust võib jätkata nn ,,aukudest" hoolimata, kuid sel juhul erutusseisund tõuseb. On vaja kogu aeg lisapingutusi, et ära hoida väsimuse mõju ja selle tõttu muutub töö koormavaks. ,,Augud" võivad põhjustada töö lisandumist. Tegevuse edukus ja erutusseisund sõltuvad teineteisest. Tegevuse edukus paraneb erutusseisundi kasvades teatava piirini. Kui erutusseisund edasi kasvab, siis tegevuse edukus langeb. Tegevuse seisukohalt sobiv erutusseisund oleneb tegevusele esitatud nõuetest. Mitmekülgne ja vaimselt keeruline töö ei vaja nii kõrget erutusseisundit kui monotoonne töö. Vaimse töökoormuse tagajärjed: Sobiv vaimne koormus on inimese seisukohalt soodne: töö on meeldiv ja rahuldav. Paremal juhul tähendab see, et inimene kasutab oma teadmisi ja oskusi ning õpib pidevalt juurde.
Paanikahäirel ~1 aasta Üldistunud ärevushäirel perioodiline? Eluaegne? Postraumaatiline stressihäire Traumakogemus, millest mõtlemine ja rääkimine tekitavad tugevat ärevust Mälestused, mälupildid, hirmu-unenäod, seletamatud aistingud Kaasnevad vegetatiivsed reaktsioonid nagu südamepekslemine, hingamise sagenemine, higistamine Teadvusesse tungivad meenutused toimunust, mis toob kaasa vältimiskäitumise, erutusseisundi, tundeelu muutused, tegevusvõime vähenemise. Hüperkineetilised häired Keskendumisprobleemid Hüperaktiivsus Impulsiivsus Algus enne kooliiga, sümptomid esinevad erinevates keskkondades Esineb USA-s 2-20%, UK-s alla 1% Poiste/tüdrukute suhe 3:1-5:1 Häire teket mõjutavad nii arengulised, neurokeemilised kui ka psühhosotsiaalsed faktorid Sageli esineb koos muu psüühika häirega:
vähem kordi võib süda kokkutõmbuda. Südame lihas peab olema treenitud. Südametsükkel koosneb süstolist, diastolist. Südamelihast varustavad pärgarterid. Lõõgastumise ajal täituvad pärgarterid verega. Töötamise ajal paiskavad välja. Südamelihas tõmbub kokku- südame löögisagedus e pulss. Näitab mitu tsüklit mahub 1min. Kokkutõmme tekib sellepärast et südamelihases on olemas elektijaam, mis kogu aeg toodab elektrilisi impulsse,mis kutsuvad esile erutusseisundi hetke e lihaselise kokkutõmbe reaktsiooni. Asub seal kus õõnesveenid saabuvad paremasse kotta. Impulssid tekivad automaatselt. Südameautomatism, tekitada temas endas erutusimpulsse, mille tulemusena lihas kokkutõmbub. Vanus võjutab oluliselt südame löögisagedust. Täiskasvanutel ja lastel on löögisageduses suur vahetus. Vastsündinud 130-140min- süda väike, lihas nii nõrk. Naistel on südamelöögisisaldus suurem, lihasejõud on väiksem kui meestel, hormonaalne taust on erinev
kortikosteroidid? Mineraalkortikoidid 148.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Kaltsitoniin ja parathormoon võtavad osa kaltsiumi ainevahetuse regulatsioonist. *Kilpnäärme nimetus ladina keeles on glandula thyreoidea. *Türoksiin ja trijoodtüroniin intensiivistavad oksüdatsiooniprotsesse, stimuleerivad valkude sünteesi kogu organismis ja avaldavad mõju kasvule. 149."Adrenaliini produktsioon suureneb psüühilise erutusseisundi korral ning tugevate välis- ja sisekeskkonna ärritajate toimel pingeseisundites, noradrenaliini toodab neerupealise säsi rohkem aga organismi rahuolekus." VÄÄR 150.Millised alltoodud sisenõrenäärmete kohta toodud väidetest on tõesed? *Tsükliline adenosiinmonofosfaat (cAMP) on rakusisene ülekandeaine, st sekundaarne virgatsaine. *Ajuripatsi eessagara glandotroopsed hormoonid stimuleerivad teiste sisenõrenäärmete tööd.,
võimalikult vabad. Lihaste kontraktsiooni ja lõdvestuse vaheldusest sõltub liigutuste dünaamilisus. Lõdvestumine on seotud kesknärvisüsteemi pidurdusprotsessidega. Lihaste lõõgastusseisundis saab kesknärvisüsteem (kn) minimaalselt signaale lihastest lähtuvatest retseptoritest, seega suuraju koore erutusseisund on vähenenud. On täheldatud seos lihaspinge ja siseelundite pingeseisundi vahel. Lihase lõdvestuse ja ns erutusseisundi seos võimaldab mõjustada emotsioone – end rahustada – autogeense treeningu alus. 15. Lihaste düspalanss – lihased pole tasakaalus Olulisemad lihasaparaadid: õlavarra kakspealihas – õlavarre kolmpealihas; kõhu sirglihas – lülisambasirgestaja; niude-nimmelihas – suur tuharalihas; reie nelipealihas – reie tagaküljelihased -Tugevalt pingestuvad lihased: pea- ja kaelarihmlihas; abaluutõstur; suur rinnalihas; niude-nimmelihas; reie nelipealihas
narkoosile või mürgistustele (sügava joobe korral), teadvusetuse ajal. Ta esineb ka ajukasvajate pk-s patoloogia korral. Ajukasvaja ja üldse kasvajate kude on alati võrreldes põhikoega lihtsam. Nt kui ajukasvajaga tegemist, siis need rakud meenutavad seal teatud määral närvirakke küll, aga nad on palju lihtsama str-ga ja nende elektriline aktiivsus on siis madalam. Gammarütm on väga suure sagedusega üle 30. Tekib väga pideva erutusseisundi korral. Neid nelja rühma kasutatakse: 1) neurofüsioloogilistes , -parmatoloogilistes uuringutes objektiivne näitaja ei sõltu sellest, kuidas või kas uurija seda tõlgendab. Subjektiivne näitaja lastakse katsealusel kirjeldada oma seisundit. Kuidas keegi oskab seda teha, sõltub juba inimesest endast. 2) Diagnostika neuroloogia, psühhiaatria. Rohkem küll neuroloogia. Milliste haiguste diagnostikas ta annab infot? Nende, mis seotud ajutalitlusega ja seda infot
võimekamad. Vanematel rohkem aega neile pühendada jne. Loeng 6 Toomas Põld 15.03.2016 Posttraumaatiline stressihäire: Traumakogemus, millest mõtlemine ja rääkimine tekitab tugevat ärevust. Mälestused, mälupildid, hirmu-unenäod, seletamatud aistingud. Kaasnevad vegetatiivsed reaktsioonid nagu südamepekslemine, hingamise sagenemine, higistamine. Teadvusesse tungivad meenutused toimunust, mis toob kaasa vältimiskäitumise, erutusseisundi, tundeelu muutused, tegevusvõime vähenemise. Hüperkineetilised häired: Keskendumisprobleemid, hüperaktiivsus, impulsiivsus. Algus enne kooliiga, sümptomid erinevad keskkondades. Esineb USA-s 2-20%, UK-s alla 1%. Poiste/tüdrukute suhe 3:1-5:1. Häire teket mõjutavad nii arengulased, neurokeemilised kui ka psühhosotsiaalsed faktorid. Sageli esineb koos muu psüühika häireda. Käitumishäired 30-50%. Depressioon, õppimishäired, keskendumishäired.
ja Milavsky, 1972; Cantor, Zillman ja Bryant,1975). Valmis selgitus selle kohta tuleneb Schachteri teoreetilisest seisukohast, et mõningal määral säilivad kehaliste järelnähtude jäägid eelnenud kehalisest pingutusest isegi sel juhul, kui isik seda endale ei teadvusta. Ta on ikka veel erutatud, kuid ei tea mispärast ta seda on. Selle tagajärjeks on, et ta ei omista oma erutusseisundi põhjust olukorrale, kus ta end leiab olevat ning tugevdab seega oma emotsionaalseid tundmusi. Kui teda provotseerida, muutub ta veelgi agressiivsemaks; seksuaalse erutuse puhul muutub ta erutatus veelgi tugevanaks. (Valins, 1966). (pilt) 4 (tõlge Gleitmani raamatust) Ergutatuse ülekanne. Mõned sündmused, mis järgnevad vahetult intensiivsele füüsilisele
efektorneuronile. Ühesuunaline on erutuse levik selletõttu, et sünnapsis antakse erutus edasi presünapsilt mediaatori vahendusel postsünapsimembraanile. Erutus võib närvikeskustes summeeruda, erutuse summatsioon võib olla ajaline ja ruumiline. Pidurdunähud närvikeskustes- sama tähtis kui erutuse esilekutsumine ja edasijuhtimine närvikeskustes on üleminevate erutusimpulsside sellekteerimine, teatud närvirakkude ja keskuste erutusseisundi vähendamine või erutuse leviku täielik blokeerimine. See osutub võimalikuks tänu pidurdusneuronitle. On olemas presünapsiline pidrudus( erutus blokeeritakse enne närvirakuni jõudmist) ja possünapsiline pidurdus( pärast närvirakuni jõudmist). 23. Seljaaju ehitus ja tähtsamad funktsioonid Seljaaju asub lülisamba kanalis ja koosneb närvirakkude kogumikest (hallainest) ja seda ümbritsevate närvikiudude( valgeaine) poolt moodustatud juhtteedest. Funktsioonid:
Vastupidine protsess - pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurduse ajal on neuronid nn puhkeseisundis, nende juhitud lihased ei tööta. Pidurdus võib olla: üldine - une puhul unesolija ei reageeri ümbrusele; osaline - sügavasse mõttesse vajunud inimene ei märka enda ümber toimuvat. Korrastades ja täiustades reaktsioone, jätab pidurdus vähem tähtsa kõrvale ning võimaldab keskenduda antud hetkel olulisimale. Teatud närvirakkude ja keskuste erutusseisundi vähendamine või erutuse täielik blokeerimine toimub pidurdusneuronitega. Presünaptilise pidurduse korral väheneb pidurdussünapsi mõjul mediaatoraine vabanemine presünapsis ja sellega takistatakse sealt erutuse läbiminekut. Postsünaptiline pidurdus realiseerub pidurdussünapsi abil, kus vallanduv mediaator kutsub esile postsünapsimembraani läbilaskvuse suurenemise. Tekib pidurdav postsünaptiline potensiaal. Üheks erutuse levikut piiravaks pidurduse liigiks on lateraalne
kuid on leitud, et erinevate retseptori alatüüpide afiinsus adrenaliinile ja noradrenaliinile on erinev. (2) Noradrenaliin koos adrenaliiniga moodustavad osa mõjutades südametegevust, skeletilihaseid ning suurendades glükogenolüüsi e. glükogeeni lagunemist ja glükoneogeneesi organismis. Adrenaliini ja noradrenaliini toimet saab vähendada vastavate retseptorite blokaatoritega: -blokaatorid (propranolool). Neerupealisesäsi hormoonide produktsioon suureneb psüühilise erutusseisundi; tugevate välis- või sisekeskkonna ärritajate toimel. Kilpnäärme produtseeritud hormoon kaltsitoniin suurendabkaltsiumi viimist luudesse, vabaneb pale söömist, mis tagab imendunud kaltsiumikiirema luudesse viimise. Kõrvalkilpnäärme produtseerib parathormoon, mille teket stimuleerib vere kaltsiumivoo langus e.hüpokaltseemia. Parethormooni toimel vabaneb luukoest rohkem kaltsiumi, väheneb neerude kaudu väljutatava kaltsiumi hulk ja sellega hoitakse kaltsiumi tase veres normaalsena.
Publikuefekt kujuneb olukorras, kus mingit tegevust sooritatakse nende isikute silme all, kes küll ise toimuvasse ei sekku, kuid kelle poolt oodatakse hindavat-arvustavat seisukohavõtmist (aplausi või vilekoori). Sama seisundi efekt tekib teadmisest, et ka teised rühma liikmed viibivad samalaadsetes tingimustes või on lahendamas sama ülesannet. Nähtuse seletamiseks on välja pakutud 3 seletust: Drive. Teiste juuresolek tingib meil erutusseisundi tõusu ja ühtlasi tugevneb ka meie motivatsioon. Selle tulemusena üritame me ülesannet lahendada tugevamini. Selles erutuse tõusus hakkavad domineerima peamiselt tugevamad või dominantsed vastused võrreldes nõrgemate vastustega. Hinnang. Toetudes oma eelnevale kogemusel seostame oma tegevuse resultaate hinnanguliste situatsioonidega. Kui me mängime hästi, saame soodsa hinnangu ja positiivse resultaadi. Kui me mängime halvasti, on hinnang ebasoodus ja resultaat negatiivne
Publikuefekt kujuneb olukorras, kus mingit tegevust sooritatakse nende isikute silme all, kes küll ise toimuvasse ei sekku, kuid kelle poolt oodatakse hindavat-arvustavat seisukohavõtmist (aplausi või vilekoori). Sama seisundi efekt tekib teadmisest, et ka teised rühma liikmed viibivad samalaadsetes tingimustes või on lahendamas sama ülesannet. Nähtuse seletamiseks on välja pakutud 3 seletust: Drive (Zajonc, 1965). Teiste juuresolek tingib meil erutusseisundi tõusu ja ühtlasi tugevneb ka meie motivatsioon. Selle tulemusena üritame me ülesannet lahendada tugevamini. Selles erutuse tõusus hakkavad domineerima peamiselt tugevamad või dominantsed vastused võrreldes nõrgemate vastustega. Hinnang (Cottrell). Toetudes oma eelnevale kogemusel seostame oma tegevuse resultaate hinnanguliste situatsioonidega. Kui me mängime hästi, saame soodsa hinnangu ja positiivse resultaadi. Kui me mängime halvasti, on hinnang ebasoodus ja resultaat negatiivne.
Erutus tekib siis kui sama tugevusega ärritajat korratakse suure sagedusega, mille alalävised potentsiaalid summeeruvad saavutades kriitilise depolarisatsiooniläve, tekib AP. Ruumiliseks summatsiooniks nimetatakse olukirda, kus samaaegne kahe või enama piirkonna sensorite ärritamine alaläviste ärritajatega vallandab erutuse. PIDURDUSSÜNAPSID Sama tähtis kui erutuse edasijuhtimine on üleminevate erutusimpulsside selekterimine, teatus närvirakkude ja keskuste erutusseisundi vähendamine või pidurdusneuronitele. Presünaptilise pidurduse korral vähenb pidurdussünapsi mõjul mediatooraine vabanemine presünapsis ja sellega takistatakse sealt erutuse läbiminekut. Postsünaptiline pidurdus realiseerub pidurdussünapsi abil, kus vallanduv mediaator( GABA, glutamaat) kutsub esile postsünapsimembraani hüpepolarisatsiooni tekib pidurdav postsünaptiline potentsiaal. ERITUSE LEVIKUS AVALDUB NII DIVERGENTS KUI KONVERGENTS
hindamist. Publikuefekt kujuneb olukorras, kus mingit tegevust sooritatakse nende isikute silme all, kes küll ise toimuvasse ei sekku, kuid kelle poolt oodatakse hindavat-arvustavat seisukohavõtmist (aplausi või vilekoori). Sama seisundi efekt tekib teadmisest, et ka teised rühma liikmed viibivad samalaadsetes tingimustes või on lahendamas sama ülesannet. Nähtuse seletamiseks on välja pakutud 3 seletust: · Drive (Zajonc, 1965)- Teiste juuresolek tingib meil erutusseisundi tõusu ja ühtlasi tugevneb ka meie motivatsioon. Selle tulemusena üritame me ülesannet lahendada tugevamini. Selles erutuse tõusus hakkavad domineerima peamiselt tugevamad või dominantsed vastused võrreldes nõrgemate vastustega. · Hinnang (Cottrell)- Toetudes oma eelnevale kogemusel seostame oma tegevuse resultaate hinnanguliste situatsioonidega. Kui me mängime hästi, saame soodsa hinnangu ja positiivse resultaadi
haiget saanud) – ma olen aastate jooksul ise seda mitmeid kordi teinud. Loodetavasti teeme pruugi õpilast päeva või paar näha. Kui järelkohtumist ei tule, siis võib vana (lahendamata) seda heasoovlikust kaitsetahtest ja lapse emotsionaalse erutusseisundi jahutamiseks rahulikke vaen ikka püsima jääda ja nädala jooksul klassiruumi kaasa tulla. verbaalseid märguandeid kasutades. See pole kunagi kerge või lihtne. Sageli peame tegutsema • Aja mahavõtmise perioodil on oluline, et õpilane ei saaks oma käitumisele kinnitust või „hetkeolukorra emotsionaalsuses“ – riski hindamine peab tihti olema kiire.
tõttu müosiini ja aktiini filamendid nihkuvad üksteisele lähemale. See põhjustab südame lihaskiu lühenemise - kokkutõmbumise, mis kõikide lihasrakkude koosmõjul tekitabki lihasjõu. See protsess kulutab energiat. NB! Kehale mõjuv väline elekter võib neid rakusiseseid elektrilisi protsesse mõjutada ja eluohtlikke olukordi tekitada (→ ptk „Elektrilöök“, → ptk „Südamekloppimine/rütmihäired“). Repolarisatsioon – erutuse taasteke, esialgse erutusseisundi taastamise etapp Filamendid – vaheldumisi paiknevad (kokkutõmbeks vajalikud) lihasraku osad 760 Erutusjuhte süsteem Südamelihase tegevusel on iseseisev juhtimine (südame autonoomia). Erutustekke ja -juhte süsteemi rakkudeks on südamelihase spetsialiseerunud rakud, mille puhkepotentsiaal kasvab aeglaselt ilma välise mõjutuseta, kuni see saavutab läviväärtuse ja vabaneb aktsioonipotentsiaal (rütmiregulaator-kude)
annaabi.ee 
