7. Süda on automaatne organ, s.t et ta jätkab tööd ka siis, kui närviühendused peaksid katkema ja isegi isoleeritult väljaspool organismi, kui on varustatud piisavalt vedeliku ja toitainetega. 8. Südame töö automaatsuse tagab erutustekke- ja juhtesüsteem. 9. Südamelihas sarnaneb skeletilihasega järgmiste tunnuste osas: nad mõlemad on elastsed 10. Südamelihas sarnaneb silelihastega järgmiste tunnuste osas: mõlemad ei allu tahtele. 11. Südames tekib primaarne erutuslaine sinuatriaalsõlmes. 12. Sealt kandub erutus edasi järgmiselt: Siinussõlmest läheb erutus edasikiirusega 0,3 m/s üle kodade muskulatuuri atrioventrikulaarsõlmeni. AV-kimbust levib erutuslaine vatsakestele His'i kimbu vahendusel ja sealt edasi Purkinje kiudude kaudu üle vatsakeste muskulatuuri. Ja erutus kandub edasi kiiresti, kuni 4 m/s. Purkinje kiudude lõppedes kandub erutus edasi mööda tavalisi südamelihasrakke. Erutus levib vatsakeste muskulatuuris nii
Närvid kujutavad endast närvirakkude pikkade jätkete kimpusid. Jätked hargnevad, harud ulatuvad lihasrakkudeni ja moodustavad seal sünapse. Sünaps on struktuur, mille kaudu närvirakus tekkinud ning närvi kaudu levinud erutus kantakse üle lihasrakule. Närvisüsteemis levib erutus elektrilise impulsina, kuid lihasrakule kantakse see üle keemilisel teel. Keemiline ühend, mis närviimpulsside mõjul sünapsis vabaneb ja lihasraku membraani mõjutab, tekitab seal elektrilise erutuslaine, mis piki rakumembraani kiiresti edasi levib. T-torukeste kaudu jõuab see erutuslaine ka lihasraku sisemusse ning kandub üle sarkoplasmaatilisse retiikulumi, millel on kontaktid T-süsteemiga. Sarkoplasmaatilisest retiikulumist vabaneb seepeale suur kogus kaltsiumi, mida seal rohkesti leidub. Kaltsiumi kontsentratsioon sarkoplasmas kasvab ning kaltsiumioonid mõjutavad väga ruttu. (Ööpik, V).
järelpotentsiaal ja pos järelpot). AP tekkemehhanism kui erutus on saavutanud kriitilise piiri, siis Na/K pumba töö häirub ajutiselt, tekib AP, Na konsentratsioon kasvab ja seejärel Na pump sulgub, avaneb K pump ja K konsentratsioon kasvab. AP iseärasused lävi- ja üleläviärritused kutsuvad alati esile ühesuguse max amplituudiga AP ehk vastureaktsioon toimub seaduse kõik või mitte midagi järgi. AP liigub mööda närvi ja lihaskiudu ilma dekremendita (amplituudi alanemiseta) Erutuslaine leviku seadused Kudede anatoomilise ja füsioloogilise terviklikkuse seadus: erutuslaine levik närvi- ja lihaskoes on võimalik vaid nende anatoomilise terviklikkuse ja rakumembraani normaalse funktsionaalse seisundi tingimustes. Isoleeritud juhtivuse seadus: närvi- ja lihaskiudu mööda liikuv erutus ei kandu naaberkiududele. Erutuse kahepoolse leviku seadus: närvi- ja lihaskoe mingis punktis tekkinud erutus levib edasi mõlemas suunas
Piisavat toimejõudu omavad ärritajad peavad erutuse esilekutsumiseks toimima teatud aja jooksul. Kasulik aeg - minimaalne aeg, mis on vajalik erutuse esile kutsumiseks Mida tugevam on ärritaja, seda lühemat toimeaega vajatakse erutuse tekkeks Voolutugevuse, ärrituse toimeaja ja voolugradiendi tähtsus erutuse tekkel. Erutusprotsessi tekke kudedes põhjustavad vaid piisava toimejõu ning kestusega ärritajad. Mida madalam on lävi ärritus, seda kõrgem on koe erutuvus. Erutuslaine tekkele eelnevad lokaalsed alalävised muutused, mille suurus on proportsionaalne ärritaja toimejõuga. Kui need muutused saavutavad teatava suuruse (lävitaseme), vallandubki erutuslaine. Mida tugevam on ärritus, seda intensiivsemalt arenevad alalävised muutused koes. Oluline faktor on seejuures ka ärritaja toimeaeg e ärrituse kestus. Selleks, et lokaalsed erutusprotsessid ületaksid lävitaseme, on vajalik teatav aeg
jne.) 24. Erutuvuse seadused. Jõu-aja kõver (kronaksia, reobaas). Voolu- tugevus aeg OA reobaas - Voolutugevuse väikseim väärtust, mis kutsub esile erutuse OF - kronaksia - Väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega peab mõjuma koele, et tekiks erutus. 25. Erutuslaine levik ja sünapsi talitlus. Erutuvad neuronid ja sünaps (erutav mediaator postsünaptilise membraani depolarisatsioon - erutuspotentsiaali teke) Pidurdavad neuronid ja sünaps ( pidurdav mediaator postsünaptilise membraani hüperpolarisatsioon pidurduspotentsiaali teke) 26. Erutuse muutumine erutuslaine levimisel. Labiilsus, parabioos. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse tugevust või
kiired-vastupidavad, aeglased-vastupidavad 19.Kõrgeim müosiini ATPaasi aktiivsus: b) glükolüütilistes lihaskiududes 20.Punased e oksüdatiivsed lihaskiud on: c) väsimusele hästi vastupidavad 21.Kaltsiumisoolade tähtsus luukoes: annavad luudele tugevuse 22.Motoorsete ühikute töölerakendamise põhimõte: minimaalne stimulatsioon motoorse neuroni poolt, mis kutsub esile vastasreaktsioon lihaskiudude poolt- erutuslaine 23.Närvi-lihassünapsi ülesanne: kanda edasi närviimpulsid närvirakkudelt lihasrakkudele 24.Lihaste poolt saavutatav jõud sõltub: lihase suurusest, lihase algsest pikkusest,lihase tegevuskiirusest, liigesenurgast, aktiveeritud motoorsete ühikute tüübist, akt motoorsete ühikute arvust 25.Aferentsete neuronite ülesanne: juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 26.Miks on vastupidavusala sportlasele soodne hea verevarustus lihases? Hapniku transport toimub efektiivsemalt 27
· Peale sündi uusi närvirakke ei teki (üksikud erandid; tüvirakud). Gliiarakud moodustuvad ka postnataalselt · Neurogliiarakkudest on mikrogliia ilmselt mesenhümaalset päritolu Närvirakud e. neuronid · Närvirakud on spetsialiseerunud närviimpulsi tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks · Neuron koosneb rakukehast e. perikaarüonist ja jätketest (karyon - Kr.k. tuum) · Jätked jagunevad aksoniks ja dendriitideks · Neuronil on alati ainult üks akson, mis viib erutuslaine perikaarüonist eemale · Dendriite (dendron - Kr.k. puu) võib olla mitu, nad on suhteliselt lühikesed ja harulised ning toovad erutuse perikaarüonisse Närviraku ehitus · Tuum paikneb raku keskel Dendriidid ja on tavaliselt suur, ümar Tuum ning sisaldab selgelt Rakukeha esiletulevat tuumakest Aksoni
Geneetiliselt päritavad ja sünnihetkeks välja arenenud Nimeta mõni tingimatud refleksid. - Näiteks aevastamine, toitumine, neelamine Kas sugurefleksid on tingitud või tingimatud refleksid? - Tingimatud Millega on seotud tingitud refleksid? - Tingitud refleksid on kogemuste ja õppimise teel kujunenud ning on seotud suuraju koore tööga ehk kõrgema närvitalitlusega. Mis on refleksikaar? - Neutraalne teekond, mida mööda kulgeb erutuslaine ja mis kontrollib refleksi toimimist. Millist tüüpi refleksikaari tead? - Autonoomne(mõjutab siseorganeid) - Somaatiline(mõjutab lihased) - Ühe või mitme sünapsiga refleksikaar Nimeta ühe sünapsiga refleks. - Põlverefleks Nimeta mitme sünapsiga refleks. - jalatõmbamise refleks, käe tagasi tõmbamine (nt tulise asjaga pihta saamine) Millisest ajust liigub erutus läbi põlverefleksi puhul? - Seljaajust
selles võivad talletuda hüdrofoobsed, mittemetaboliseeruvad kehavõõrad ained. Termoisolatsioon (nahaalune rasvkude) Lipiidid võimaldavad elektrilist isolatsiooni Meie kehas on nii müeliiniga kui ka müeliinita närvikiude. Esimesed on kaetud lipiidse müeliintupega, mida võime piltlikult võrrelda isoleeritud kaabliga. Selge on see, et mööda isoleeritud närvikiude liigub erutuslaine tunduvalt efektiivsemalt. Toidulipiidid on olulised sapiväljutajad Lipiididel on struktuurne kui ka varuaine roll. Varuainena saab vaadelda reservlipiide, milleks meis on põhiliselt neutraalrasvad Metaboolse vee tekitamine. Lipiidide lõplikul lõhustamisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Kilo lipiide annab lõhustudes ligikaudu 1,1 kg vett. Fosfolipiidid Glütserool + 2 rasvhapet
pôhimôtteline ehitus. Ensüümvalkude - ATPaaside, glükolüüsiraja, tsitraaditsükli, rasvhapete - oksüdatsiooni raja, hingamisahela ensüümide, kreatiini kinaasi - jagunemine eri fraktsioonide vahel. Lämmastikku sisaldavad ja mittesisaldavad orgaanilised ained ja mineraalained. Ioonide jagunemine intratsellulaarse ja ekstratsellulaarse ruumi vahel lihaskoes, membraanipotentsiaali olemus ja tähtsus. Lihaskontraktsiooni biokeemiline mehhanism: atsetüülkoliini funktsioon, erutuslaine levik lihasraku membraanil, T-süsteemis, Ca2+ ioonide kontsentratsiooni tôus sarkoplasmas, Ca2+ sidumine troponiiniga ja selle môju troponiini-tropomüosiini kompleksile, ristsillakeste teke, ATP hüdrolüüs. Koliinesteraasi, Ca-pumba, Na-K-pumba funktsioonid lôôgastumise protsessis. Lôôgastumine kui energiat tarbiv protsess. Erinevat tüüpi lihaskiudude biokeemiline iseloomustus. Lihaskiudude tüübid kineetilise ja metaboolse kriteeriumi alusel
sünnishetkeks välja arenenud nt aevastamine, toitumine, neelamine. Osad tingimatud refleksid esinevad vaid lapseeas, osad säilivad kogu elu, on seotud selja- ja piklikajuga ehk madalama närvitalitlusega. Tingitud refleksid Kogemuse ja õppimise varal kujunenud nt käe ära tõmbamine kuuma eseme puudutamisel, muutlikud, on seotud suuraju koore tööga ehk kõrgema närvitalitlusega. Refleksikaar Neuraalne teekond, mida mööda kulgeb erutuslaine ja mis kontrollib refleksi toimimist. Autonoomne refleksikaar – mõjutab siseorganeid Somaatiline refleksikaar – mõjutab lihaseid Põlverefleks 1. Ärrituse vastuvõtmine närviraku poolt 2. Erutuse liikumine seljaajju 3. Erutuse ülekanne sensoorselt närvirakult motoorsele närvirakule 4. Erutuse ülekanne motoorselt närvirakult lihasele 5. Lihase kokkutõmme
· Ärrituvus- võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele (ärritajatele) bioloogiliste reaktsioonidega. Sellega on seotud näiteks rakkude paljunemine ja kudede kasv. Rakkude ainevahetuse (AV) intensiivistumisega kaasneb ärrituvuse kasv ja, vastupidi AV lakkamine põhjustab ärrituvuse kadumise. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestvus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist: närvikoel avaldub ärrituvus erutuslaine (närviimpulsside) tekkes ja levikus; lihaskoel avaldub ärrituvus kontraktsioonina (lihaskiudude pingearendusena või lühenemisena); näärmekoel avaldub ärrituvus nõre eritusena. Ärritajad - elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone põhjustavad väliskeskkonna mõjutused ja sisekeskkonna muutused. Energeetilise olemuse alusel eristatakse: FÜÜSIKALISED ÄRRITAJAD - temperatuur, heli, valgus,
13. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis. Närvisignaal liigub sünapsisse AP-na. Ca toimel vesiikulite sisu väljutatakse sünapsipilusse. Mediaatori molekulid difundeeruvad läbi pilu ja seostuvad retseptoriga postsünaptilisel membraanil. Avatakse Na-kanalid ja vallandub AP. 3.14. Erutus- ja pidurdussünapsite funktsioneerimise molekulaarsed mehhanismid. Erutussünapsid – avatakse Na-kanalid, toimub postsünaptilisel membraanil depolarisatsioon (postsünaptiline erutuspotensiaal), erutuslaine antakse edasi naaberneuronile/lihasrakule. Vallandub AP. Pidurdussünapsid – avanevad Cl- või K+ kanalid, toimub hüperpolarisatsioon (postsünaptiline pidurduspotensiaal), erutuslaine peatatakse, MP suureneb ja AP ei saa tekkida. NS vaja mõlemat tüüpi sünapse, et suunata signaali juhtimist. Esinevad eri retseptoritele vastavad spetsiifiliselt eri mediaatorid. Postsünaptilisest pidurdusest räägitakse juhul, kui närvirakku saabunud närviimpulssi edasi
Seljaajunärv jaguneb kõhtmiseks ja .. haruks? _____________________________________ Mis närv talitluselt on seljaajunärv? _____________________________________________ Mitu põimikut moodustavad seljaajunärvid? ______________________________________ 4.8 Erutus ja pidurdus protsessid Võrdle ning täida tabelid. Divergents Erutused koonduvad Postsünaptiline Mediaatorainet ei anta edasi, erutuslaine leviku takistamine Retsiprookne Ühte aktiveeritakse, teist pärsitakse (kasutusel lihastes) 29 5 Meeleelundid 5.1 Retseptorid Täida tabel. Retseptor Asukoht 5.2 Kompimiselund 5.2.1 Naha funktsioonid Nimeta naha ülesandeid. (5) - - -
hüdrolüüsil) · lipiidid on asendamatud eelühendid mitmete bioaktiivsete komponentide, näiteks prostaglandiinide sünteesis. · lipiidid võimaldavad efektiivset elektrilist isolatsiooni. Meie kehas on nii müeliiniga kui ka müeliinita närvikiud. Esimesed on kaetud lipiidse müeliintupega, mida võime piltlikult võrrelda isoleeritud kaabliga. Mööda isoleeritud närvikiudu liigub erutuslaine tunduvalt efektiivsemalt. · toidulipiidid on oliulised sapiväljutajad. Sisesöödud toidurasv stimuleerib sapi väljutumist peensoolde, kus sapp emulgatorna osaleb lipiidide seedumises. Olukorras, kus tarbitakse lipiididevaest toitu, on sapi ritumine loid ja sapp peetub sapiteedes. See soodustab sapisoolade ladestumist sapipõies ning sapikivide teket. LIPIIDIDE METABOLISM Lipiidide seedimine: Lipiidide seedimiseks on vajalikud:
neuroni poolt innerveeritavate lihaskiudude hulk on ca 300 800. 56) Sünaps, närviimpulsi ülekanne - Sünapsid jagunevad: Elektrilised ja keemilised. Sünaps koosneb: · Aksoni terminaalist, mis kannab impulssi · Impulsse vastuvõtvatest retseptoritest · Sünaptilisest pilust struktuuride vahel 57) Närvikude, närvirakud - Närvikude koosneb neuronitest ja gliiarakkudest. Neuron on närvikoe spetsiifilise talitluse, erutuslaine juhtimise ja närviimpulsside genereerimise kandja. Neuron koosneb tuuma sisaldavast keskosast, närvirakust ehk perikaarionist, ja jätketest, mida nimetatakse närvikiududeks. Närvirakud paiknevad kesknärvisüsteemi hallaines, perifeerse närvisüsteemi närviteedel asetsevates kogumites, ganglionides ja elundite seinasisestes närvipõimikutes. Enamik närvikiududest paikneb kesknärvisüsteemi valgeaines ja perifeerses närvisüsteemis. Gliia moodustab
Südame süstol ja diastol moodustavad südame tsükli. 7. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Südame erutuvus avaldub erutuse tekkes mitmesuguste ärritajate toimel. Ärritaja tugevus peab seejuures ületama erutuvusläve. Südamelihase erutuvuse aste sõltub mitte ainult ärritaja tugevusest, vaid ka müokardi venituse suurusest, südamelihase väsimuse astmest, temperatuurist ja südame toitelahuse koostisest. Erutuse ajal südamelihase erutuvus muutub. Erutuslaine, mis kutsub esile südame kontraktsiooni, saab alguse kohas, kus õõnesveenid suubuvad südame paremasse kotta siin asub siinussõlm. Siin tekkinud erutus kandub üle kogu südamelihase ja kutsub esile lihase kokkutõmbe. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes siinusrütm määrab ära südame löögisageduse e. pulsi. Südamelihase juhtivus tagab erutuse leviku ühtedelt lihasrakkudelt teistele. Erinevates südame osades on erutuse juhtivus erinev
kiududest. Südamelihaskude tumepunase värvusega, talitluse osas tahteliselt mittemõjustatav, moodustub samuti ristvöödilistest kiududest, kuid vastandina vöötlihaskiududele on need eranditult kõik isekeskis peenemate kiudude kaudu võrkjalt seostunud; pealegi koosnevad südamelihasekiud silinderjatest, omavahel otste kaudu seostunud rakkudest.Südamelihaskiud koosnevad silinderjatest, omavahel otste kaudu seostunud rakkudest. Osa südamelihasekiude , mis on kohanenud südamesisese erutuslaine edasikandmiseks, on koondunud iseseisvaks, kodasid vatsakestega ühendavaks südame erutusjuhtesüsteemiks. Erutusjuhtesüsteemi kiud on südamevatsakestes tavalistest südamelihasekiududest jämedamad ning sarkoplasma- ja glükogeenirikkamamad. Vöötlihaskude punane, moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga, suva järgi ehk tahteliselt kontraheeruvaid organeid - lihaseid. Vöötlihaskude koosneb pikkadest ja suhteliselt jämedatest
Me teame, et asjad, mida on raske saada, on tavaliselt paremad kui need, mida saab kergesti. Teine põhjus on see, et kui võimalused muutuvad vähem kättesaadavaks, kaotame me valikuvabaduse. Ja me ei kannata ilma jäämist vabadusest, mis meil juba on. Kaitse Nappuse printsiibi surve vastu on keeruline end kognitiivselt kindlustada, kuna sellel on omadus emotsionaalset erutust tekitada, mis teeb mõtlemise raskeks. Et end kaitsta, peaksime nappusega seotud situatsioonid sellel erutuslaine suhtes valsad olema. Kui me oleme selle tuvastanud, siis saame ennast teadlikult rahutsada ja hinnata kõnealuse võimaluse väärtusi alles suhtes, mis eesmärgil me seda soovime. 21 KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võin öelda, et selle referaadi koostamine oli arendav ning huvitav. Sain mitmeid teadmisi mõjustamise relvade kohta ning ka õpetusi, kuidas ennast nende eest kaitsta.
muutunud(küpsisepurk 10 küpsisega võeti ära ja asendati 2 küpsisega)-hindame kõigepealt neid asju, mille kättesaadavus on hiljuti piiratud, kui neid, mis on alati piiratud olnud. 2.haruldased ressursid on meie jaoks kõige ihaldusväärsemad siis, kui me peame nende pärast teistega võistlema. KAITSE nappuse printsiibi vastu on raske end kognitiivselt kindlustada (teeb mõtlemise raskeks), kuna sellel on omadus tekitada emotsionaalselt erutust. Et end kaitsta, peaksime erutuslaine suhtes valvsad olema, kui oleme selle tuvastanud, siis peaksime ennast teadlikult rahustama ja hindama kõnealuse võimaluse väärtusi selle suhtes, mis eesmärgil me seda soovime.
Vasakust kojast suundub ta vasaku vatsakese ja aordi kaudu suurde vereringesse. Suur vereringe ehk kehavereringe algab vasakust vatsakesest aordiga (keha suurim arteriaalne veresoon), suubub paremasse kotta. Varustab keha hapnikurikka verega. (Aort-arterid-arterioolid-kapillaarid-veenulid-veenid-2 õõnesveeni) . 38. Südame erutusjuhtmesüsteem Südame erutusjuhtesüsteem – tavaliste südamelihase kiudude kõrval esinevad südames erilaadsed lihasekiud, mis on kohanenud erutuslaine edasijuhtimiseks südamekodadest tipu suunas ja mis on omavahel koondunud südame erutusjuhtesüsteemi moodustavateks sõlmjateks või kimpjateks moodustiteks. Erutusjuhtesüsteemi tõttu jätkab süda töötamist ka siis, kui ta seos südant innerveeriva uitnärvi ja kiirendajanärviga on katkenud. 39. Veresoonte jaotus Klassifikatsioon. Veresooned jagunevad ehituse, jämeduse ja kulu põhjal arteriteks, veenideks ja kapillaarideks. Arter on veresoon, mida mööda veri voolab südamest eemale
Piisavat toimejõudu omavad ärritajad peavad erutuse esilekutsumiseks toimima teatud aja jooksul. Kasulik aeg - minimaalne aeg, mis on vajalik erutuse esile kutsumiseks Mida tugevam on ärritaja, seda lühemat toimeaega vajatakse erutuse tekkeks Voolutugevuse, ärrituse toimeaja ja voolugradiendi tähtsus erutuse tekkel. Erutusprotsessi tekke kudedes põhjustavad vaid piisava toimejõu ning kestusega ärritajad. Mida madalam on lävi ärritus, seda kõrgem on koe erutuvus. Erutuslaine tekkele eelnevad lokaalsed alalävised muutused, mille suurus on proportsionaalne ärritaja toimejõuga. Kui need muutused saavutavad teatava suuruse (lävitaseme), vallandubki erutuslaine. Mida tugevam on ärritus, seda intensiivsemalt arenevad alalävised muutused koes. Oluline faktor on seejuures ka ärritaja toimeaeg e ärrituse kestus. Selleks, et lokaalsed erutusprotsessid ületaksid lävitaseme, on vajalik teatav aeg. Minimaalset aega,
6 Termoisolatsioon (nahaalune rasvkude) Lipiidid võimaldavad elektrilist isolatsiooni Meie kehas on nii müeliiniga kui ka müeliinita närvikiude. Esimesed on kaetud lipiidse müeliintupega, mida võime piltlikult võrrelda isoleeritud kaabliga. Selge on see, et mööda isoleeritud närvikiude liigub erutuslaine tunduvalt efektiivsemalt. Toidulipiidid on olulised sapiväljutajad Lipiididel on struktuurne kui ka varuaine roll. Varuainena saab vaadelda reservlipiide, milleks meis on põhiliselt neutraalrasvad Metaboolse vee tekitamine. Lipiidide lõplikul lõhustamisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Kilo lipiide annab lõhustudes ligikaudu 1,1 kg vett. Valgud · Suured biomolekulid (=biomakromolekulid)
Vatsakeste sein on mitmekordselt paksem kodade seinast. Vasakust vatsakeset väljub keha- ehk suurt ringet varustav aort ja paremast venoosset verd sisaldav arter kopsutüvi. Struktuurilt koosneb süda tugevast lihaskestast ehk müokardist, mis väljastpoolt on kaetud epikardiks nimetatava serooskestaga ja seestpoolt endokardiga. Südame erutusjuhtesüsteem tavaliste südamelihase kiudude kõrval esinevad südames erilaadsed lihasekiud, mis on kohanenud erutuslaine edasijuhtimiseks südamekodadest tipu suunas ja mis on omavahel koondunud südame erutusjuhtesüsteemi moodustavateks sõlmjateks või kimpjateks moodustiteks. Erutusjuhtesüsteemi tõttu jätkab süda töötamist ka siis, kui ta seos südant innerveeriva uitnärvi ja kiirendajanärviga on katkenud. Südamepaun süda on sopistunud analoogiliselt kopsude serooskestalisse kotti, mida nim. südamepaunaks ehk perikardiks. Südamepaun jaguneb välimiseks ja sisemiseks
- seda funktsiooni võimaldab närvirakule ja tema jätketele omane erutuvus ja juhitavus - motoneuronis tekkiv uus impulss juitakse suure kiirusega mööda aksonit tema sünapsidele ● neuronit ja tema jätkeid on võimalik ärritada ka kunstlike ärritajate abil (nt elektriimpulss, mehaaniline või keemiline ärritaja) - ka nende ärritajate poolt esile kutsutud närviimpulss võib vallandada lihaskontraktsiooni ● Erutuslaine neuroni kehas ja jätketes seisneb elektriliste ja keemiliste protsesside keerulises ahelas. - tipp-potentsiaal imetajate organismis olevate neuronite kehas ulatub 10 mV-ni ja kestab u 1 ms - absoluutse refraktaalsuse periood kestab u 0,4 ms - motoneuronid on väga tundlikud - nad võivad vastu võtta ja edastada suur hulga impulsse - motoneuroni keha u 1700 erutustsüklit sekundis - akson ligikaudu 2500 erutustsüklit sekundis. GANGLIONID
Vatsakeste sein on mitmekordselt paksem kodade seinast. Vasakust vatsakeset väljub keha- ehk suurt ringet varustav aort ja paremast venoosset verd sisaldav arter kopsutüvi. Struktuurilt koosneb süda tugevast lihaskestast ehk müokardist, mis väljastpoolt on kaetud epikardiks nimetatava serooskestaga ja seestpoolt endokardiga. Südame erutusjuhtesüsteem tavaliste südamelihase kiudude kõrval esinevad südames erilaadsed lihasekiud, mis on kohanenud erutuslaine edasijuhtimiseks südamekodadest tipu suunas ja mis on omavahel koondunud südame erutusjuhtesüsteemi moodustavateks sõlmjateks või kimpjateks moodustiteks. Erutusjuhtesüsteemi tõttu jätkab süda töötamist ka siis, kui ta seos südant innerveeriva uitnärvi ja kiirendajanärviga on katkenud. Südamepaun süda on sopistunud analoogiliselt kopsude serooskestalisse kotti, mida nim. südamepaunaks ehk perikardiks. Südamepaun jaguneb välimiseks ja sisemiseks
Viimastel poegimiseelsetel päevadel jälgitakse hoolsalt udara seisukorda, udaraturse tekkimisel ja viimaste poegimiseelsete tunnuste avaldumisel lõpetatakse jõu- ja mahlakate söötade söötmine, et pidurdada udara töösse lülitumist ja muuta piimatoodangu kasv sujuvamaks. Udara järsust töölehakkamisest võib tekkida poegimishalvatus. Piimaga pumbatakse organismist välja palju mineraalaineid (eeskätt Ca ja Mg), mis on hädavajalikud selleks, et erutuslaine saaks kulgeda mööda närvikanaleid. Samal ajal ei käivitu mõnikord mehhanismid, mis peavad tagama Ca, Mg ning teiste tagavarade operatiivse kasutuselevõtmise. Poegimishalvatus Poegimishalvatuse tunnused: Halvatus algab sabast ja tagajalgadest ning levib pea suunas. Tagakeha muutub jahedaks, väheneb naha tundlikkus, saba muutub lõdvaks, seejärel hakkab lehm vaaruma, heidab või kukub maha ja ei tõuse enam.
Neuronite kehast väljapoole kulgevad pikad jätked, mis on moodustunud peentest tsütoplasma kiududest Üks, mittehargnev jätke kannab nimetust akson Hargnevaid jätkeid, mida võib olla üks või mitu, nimetatakse dendriitideks Närvikiu moodustab telgsilinder, milleks on akson või dendriit ja selle katted Akson ja dendriidid Neuronil on alati üks akson, mis viib erutuslaine perikaarüonist eemale – akson algab neuroni rakukehast hästi eristatava aksoni künkaga, sest seal puudub Nissli substants Jämedamad aksonid annavad närviimpulsse edasi kiiremini, kui peenemad kiud Aksonid hargnevad harva, nende katte iseloomu järgi eristatakse müeliniseeritud ja müeliinita närvikiude Perifeerses närvisüsteemis katab müeliniseeritud aksonit sisemine müeliintupp ja välimine Schwanni tupp
suudavad ainult teatud tüüpi mebraanid vastata potentsiaalide muutumisele aktsioonipotentsiaalide genereerimisega. Iga kord, kui laetud osakesed liiguvad membraani ühelt küljelt teisele, tekib elektrivool. Selliseid voole saab peenete meetoditega registreerida, paigutades elektroodid mõlemale poole membraani. Mõõdetud membraanipotentsiaal võimendatakse ja suunatakse registreerivasse seadmesse. 7. Lihaskontraktsiooni biokeemiline mehhanism: atsetüülkoliini funktsioon, erutuslaine levik lihasraku membraanil, T-süsteemis, Ca2+ ioonide kontsentratsiooni tõus sarkoplasmas, Ca2+ sidumine troponiiniga ja selle mõju troponiini-tropomüosiini kompleksile, ristsillakeste teke, ATP hüdrolüüs: Atsetüülkoliini funktsioon – industreerib skeletilihasrakus kontraktsiooni. Vabaneb närviimpulsi toimel ja seostub postsünaptiliste retseptoritega ning tingib depolarisatsiooni tõttu sarkoplasmaatilisest retiikulumist kaltsiumioonide vabanemise sarkoplasmasse. 8
Viimane toimib neuromuskulaarse sünapsi kaudu. Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Aksonid ja dendriidid moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi mida võib ühel neuronil olla kuni mitukümmend tuhat. 22. Refleks, refleksikaar ja refleksikeskus (mõisted ja iseloomustused). Refleks- närvikoe vahendusel toimuv tahtest sõltumatu organismi vastus ärritusele Refleksikaar- tee mida mööda kulgeb erutuslaine refleksi ajal. Osad: 1.Retseptor- võtab vastu ärrituse 2.Aferentne e. sensoorne närv-kannab erutuse aktsioonipotensiaali näol kesknärvisüsteemi. 3. Refleksikeskus- paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit 4.Eferentne e. motoorne närv- kannab erutuse kesknärvisüsteemist lõpp organisse e. efektorisse 5.Efektor e. sihtorgan (skeleti- või silelihas)
Viimane toimib neuromuskulaarse sünapsi kaudu. Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Aksonid ja dendriidid moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi mida võib ühel neuronil olla kuni mitukümmend tuhat . 22. Refleks, refleksikaar ja refleksikeskus (mõisted ja iseloomustused). Refleks- närvikoe vahendusel toimuv tahtest sõltumatu organismi vastus ärritusele Refleksikaar- tee mida mööda kulgeb erutuslaine refleksi ajal. Osad: 1.Retseptor- võtab vastu ärrituse 2.Aferentne e. sensoorne närv-kannab erutuse aktsioonipotensiaali näol kesknärvisüsteemi. 3. Refleksikeskus- paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit 4.Eferentne e. motoorne närv- kannab erutuse kesknärvisüsteemist lõpp organisse e. efektorisse 5.Efektor e. sihtorgan (skeleti- või silelihas)
Vere lipoproteiinid kannavad nii lipiide kui ka rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Lipiidid on asendamatud eelühendid mitmete bioaktiivsete komponentide, näiteks prostaglandiinide sünteesis. Lipiidid võimaldavad ka elektrilist isolatsiooni. Meie kehas on nii müeliiniga kui ka müeliinita närvikiude. Esimesed on kaetud lipiidse müeliintupega, mida võime piltlikult võrrelda isoleeritud kaabliga. Selge on see, et mööda isoleeritud närvikiude liigub erutuslaine tunduvalt efektiivsemalt. Toidulipiidid on ka olulised sapiväljutajad. Sissesöödud toidurasv stimuleerib sapi väljutumist peensoolde, kus sapp emulgaatorina osaleb lipiidide seedumises. Olukorras, kus tarbitakse lipiididevaest toitu, on sapi eritumine loid ja sapp peetub sapiteedes. See soodustab sapisoolade ladestumist sapipõies ning sapikivide teket. Lipiididel on veel nii struktuurne kui ka varuaine roll. Varuainena saab vaadelda reservlipiide, milleks meis on põhiliselt
katsealune hingab aeglaselt ja sügavalt (samas nt kopsutransplantaadiga patsiendid hingavad normaalselt, seega hingamismuster on õpitav ja töötab ka ilma venitusretseptoriteta). Refleksi füsioloogiline olulisus seisneb selles, et ta piirab hingamisliigutuste amplituudi. Selliselt on tagatud kaitse ülevenituse vastu ja optimaalse hingamissügavuse valimine hetkeolukorras. Irritantretseptoritele (kiirelt adapteeruvatele mehanosensoritele) on omane erutuslaine teke kopsukoe venituse alguses. Kopsude irritantretseptorid reageerivad ärritajatele nagu tolm, antigeenid ja põletikumediaatorid, suits ja külm õhk (bronhiospasmi teke suusatajatel), nad on, nagu mainitud, kiiresti adapteeruvad. Ülemiste hingamisteede irritantretseptorid reageerivad mehaanilisele ja keemilisele ärritusele, kusjuures erinevus kopsus olevaist retseptoreist on see, et nende ärritus kutsub esile kaitserefleksi - köha. Irritantretseptorid põhjustavad ka
Võib isegi öelda, et see on ülimalt tervislik. Inimese närvisüsteemi ergutavad väga tugevalt erinevad narkootilised ained. Näiteks kokaiin. Kokaiini tarbija tunneb ennast normaalsest seisundist palju tugevamana, erksana, edukana ja palju eufoorilisemana. Kui aga inimene tarbib cracki, siis selle mõju ilmneb juba sekundite jooksul. Cracki sugune narkootikum jõuab tegelikult umbes 10 sekundiga ajusse. Tarbijal kestab umbes 10 minuti jooksul väga tugev ja väga võimas mõnu- ja erutuslaine. Cracki toime ja mõju ilmneb kokaiinist kiiremini ehkki need on enamvähem ühesugused narkootilised ained. Ergutav narkootikum on ka ecstasy. See aine teeb meeled erksaks ja ei lase magama jääda. Selles mõttes on tegu nagu amfetamiiniga. Ecstasy ei vallanda reaalsuse moonutusi ega hallutsinatsioone, nagu seda on näiteks LSD korral. Ecstasy tarbijal väheneb tunduvalt enesekontroll ja piirid. Tal tekivad sageli siirad ja soojad tunded kaasinimeste vastu
Võib isegi öelda, et see on ülimalt tervislik. Inimese närvisüsteemi ergutavad väga tugevalt erinevad narkootilised ained. Näiteks kokaiin. Kokaiini tarbija tunneb ennast normaalsest seisundist palju tugevamana, erksana, edukana ja palju eufoorilisemana. Kui aga inimene tarbib cracki, siis selle mõju ilmneb juba sekundite jooksul. Cracki sugune narkootikum jõuab tegelikult umbes 10 sekundiga ajusse. Tarbijal kestab umbes 10 minuti jooksul väga tugev ja väga võimas mõnu- ja erutuslaine. Cracki toime ja mõju ilmneb kokaiinist kiiremini ehkki need on enamvähem ühesugused narkootilised ained. Ergutav narkootikum on ka ecstasy. See aine teeb meeled erksaks ja ei lase magama jääda. Selles mõttes on tegu nagu amfetamiiniga. Ecstasy ei vallanda reaalsuse moonutusi ega hallutsinatsioone, nagu seda on näiteks LSD korral. Ecstasy tarbijal väheneb tunduvalt enesekontroll ja piirid. Tal tekivad sageli siirad ja soojad tunded kaasinimeste vastu
Võib isegi öelda, et see on ülimalt tervislik. Inimese närvisüsteemi ergutavad väga tugevalt erinevad narkootilised ained. Näiteks kokaiin. Kokaiini tarbija tunneb ennast normaalsest seisundist palju tugevamana, erksana, edukana ja palju eufoorilisemana. Kui aga inimene tarbib cracki, siis selle mõju ilmneb juba sekundite jooksul. Cracki sugune narkootikum jõuab tegelikult umbes 10 sekundiga ajusse. Tarbijal kestab umbes 10 minuti jooksul väga tugev ja väga võimas mõnu- ja erutuslaine. Cracki toime ja mõju ilmneb kokaiinist kiiremini ehkki need on enamvähem ühesugused narkootilised ained. Ergutav narkootikum on ka ecstasy. See aine teeb meeled erksaks ja ei lase magama jääda. Selles mõttes on tegu nagu amfetamiiniga. Ecstasy ei vallanda reaalsuse moonutusi ega hallutsinatsioone, nagu seda on näiteks LSD korral. Ecstasy tarbijal väheneb tunduvalt enesekontroll ja piirid. Tal tekivad sageli siirad ja soojad tunded kaasinimeste vastu
südamesageduse kohta järeldusi teha. Nagu eelmises lõigus selgitatud, esineb südames erutuse tekkimisel ja selle levikul teatud hierarhia. Tavaolukorras saadab siinussõlm regulaarselt välja millivoltides mõõdetavaid elektrilisi impulsse, mis levivad radiaalselt kogu kodade müokardis. Radiaalselt – ühest punktist kiirtena laiali Meeldetuletuseks: erutatud rakk annab erutuse edasi naaberrakule. Nii levib erutus lainena üle kogu koja. Lõpuks ulatub see erutuslaine AV-sõlmeni, mis asub parempoolse koja põhjas. Igaks juhuks sisaldab kodade müokard veel sinuaurikulaarseid ehk ka internodaalseid kimpe. Need on kolm kindlat liini, mis samuti impulsi AV-sõlmeni viivad. Kojarakkude elektriline erutus on EKG abil mõõdetav. Internodaalne – sõlmedevaheline Selle väljenduseks on esimene sakk, mis nulljoonest eemale tõuseb, seda nimetatakse P-sakiks (igale normaalsele kõverale e. sakile on antud oma tähis, P kuni T (U)). 766 Joonis 51.6
annaabi.ee 
