vanematel meestel on mööduv rindade suurenemine. Müokardi isheemia süvenemine Kaltsiumi kanalite blokaatorid Verapamiil · Näidustused: hüpertensioon, stenokardia, supraventrikulaarsed tahhüarrütmiad, atriaalsed automatismid · Imendub p.o.hästi, biosaadavus ~20%, ~70% eritub metabliitidena uriiniga, osa metaboliite on aktiivsed, ~20% roojaga, T1/2 ~7t, läbib HEBi ja platsentaarbajääri · Ca2+ blokeeriva toime tulemusena neg inotroopne toime ja erutusjuhtivuse pikenemine, lisaks lõõgastab silelihaseid ja langetab sellega perifeerset vastupanu ja vererõhku · Kõrvaltoimetest peavalu, pearinglus, paresteesiad, neuropaatia; perifeersed tursed; iiveldus ja kõhukinnisus, allergilised reaktsioonid BEETABLOKAATORID: KLASSIFIKATSIOON KARDIOLOOGIAS 1. Mittekardioselektiivsed Nadolool 1 ISA-ta -blokaatorid Metipranolool 0 Propranolool 1.1. Vasodilatatiivse
spontaanselt. Kontraktiilsus e kokutõmbevõime. Südamelihaskiud moodustavad süntsüütiumi. Kui erutsuses oleva erutuvus langeb, nimetakakse seda reflataarsuseks. Vatasakeste töömuskulatuuri reflaktaarperioodi kestus on 0,23-0,25 s( 230-250 ms). Südame erutustekke ja juhtesüsteemi mood sinuatriaalsõlm(keith-flacki sülm) , atrioventikulaarsõlm(0,02-0,05 m7s)( aschoff-tawara sõlm), Hisi kimp, Hisi kimbu parem ja vasak säär ning Purtyne kiud( 2- 4 m/s). Vatsakeseste lihastes on erutusjuhtivuse kiirus 1 m/s. Elektrodiagramm peegeldab erutuse teket ja levikut nii südame erutustekke ja juhtesüsteemis kui ka töömuskulatuuris. Unipolaarsetes lülitustes regist elektrilised potentsiaalid keha pinnale asetatud nn aktiivse elektroodi ja Wilsoni indiferentse ( 0-potentsiaali)elektroodi vahel. Bipolaarsetes lülitustes regist potentsiaalid keha pinnale asetatud kahe võrdväärse elektroodi vahel. ( eithoveni standardlülitused). Sakid- P, Q, R, S, T. Sakkide vahelisi horisontaalseid
süstoolne <=120 mm Hg, diastoolne <= 80 mm Hg 17. suurajukoor, limbiline süsteem ja hüpotalamus 18. Hingamislihased 19. Aldosteroon 20. Hüpotalamus 14.1.4 Vegetatiivse NS mõju südamele Sümpaatiline mõju Parasümpaatiline mõju Südametegevuse kiirenemine Südametegevuse aeglustumine Kokkutõmbejõu tugevnemine Kokkutõmbejõu vähenemine Erutuvuse tõus Erutuvuse langus Erutusjuhtivuse tõus Erutusjuhtivuse langus 60 14.2 Vereringe Suur vereringe Väike vereringe ehk kopsuvereringe 14.2.1 Vereringe ülesanded Kanda laiali hormoone, kanda laiali toitaineid, Ühtlustada kehatemperatuuri, kanda laiali kopsudest saadud hapniku, Trantsportida veres sisalduvaid kaitserakke ja antikehi, Viia ära rakkudes tekkinud jääkaineid 14.3 Veresooned
Inhibeeriv (IPSP-inhibitory postsynaptic potential), muutunud on permeaablus K+võiCl- suhtes. IPSP pidurdab erutuse edasist levikut või põhjustab innerveeritava elundi tegevuse soikumist. Transmiteriteks võib olla atsetüülkolliin, noradrenaliin, serotoniin, gammaaminovõihape jm ained. Sagedaseim depolariseeriv aine-atsetüülkolliin võetakse presünapsisse tagasi või lammutatakse atsetüülkolliin-esteraasi toimel, mis säilitab sünapsi erutusjuhtivuse. Keskaju tuumadest kulgevad närviimpulsid piklikajju ja seljaaju eessarvede motoorsete rakkudeni, nende keskuste kaudu toimuvad lihtsamad orienteerumisrefleksid-silmade, kõrvade pööramine heli, valguse suunas. Keskajus asuva pupillirefleksikeskuses, milles asuv 3 mustaine reguleerib mälumise-neelamiseliigutusi, punatuum seostub aga punatuuma-seljaaju
veresoontele toonuse. RÕHU JA KEMORETSEPTORID ·Rõhu retseptorid (baro-e pressoretseptorid) paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. ·Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiid-ja aordigloomustes. SÜMPATIKUSE MÕJU SÜDAMELE ·Sümpaatikuse mõjusüdamele avaldub: 1)südametegevuse kiirenemises 2)kokkutõmbejõu tugevnemises 3)erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus ·Sümpaatikusega sarnast mõju avaldavad südamele ka veresringlev adrenaliin. PARASÜMPATIKUSE MÕJU SÜDAMELE - Südametegevus aeglustub - Südame kokkutõmbejõud väheneb - Erutuvus ja erutuvusjuhtivus langevad VERESOONTE LAIENEMIST PÕHJUSTAB - Kudedesse kogunevad ainevahetusproduktid, nagu süshappegaas, K+, piimhape - Sarnast toimet avaldavad O2 sisalduse langus kudedes ja pH tõus ning kehatemperatuuri tõus
Sensoorsed impulsid sisenevad seljaaju 2 selgmiste juurte kaudu. Pärast sisenemist jagunevad teed dorsaalväädi- e lemniskisüsteemiks ja ventrolateraalväädi süsteemiks. Dorsaalvädi- e lemniskisüsteemi sisenenud sensoorne informatsioon üleneb kogu seljaaju ulatuses piklikajuni, seal kiud ristuvad ja suundavad mediaallingu kaudu talamusse. Selle tee moodustavad jämedad müeliniseeritud kiud, milles erutusjuhtivuse kiirus on 30-110 m/s. Dorsaalvädisüsteemi kaudu edastatakse väda n'kõrge diskrimineerimise astmega ja ajaliselt täpset, peamiselt mehhanosensooreilt lähtuvat informatsiooni. Antakse edasi puudutuse täpne lokalisatsioon, puute ja rõhu inensiivsus, vibratsioon ja üle naha liikumine. Ventrolateraalväädisüsteemi moodustavad väiksema läbimõõduga müeliniseeritud kiud (erutusjuhtivkiirus on mõnest meetrist sekundis kuni 40 m/s), mis lähevad pärast
veresoontele toonuse. Rõhu- ja kemoretseptorid. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiidja aordigloomustes. Sümpaatikuse mõju südamele: · sümpaatikuse mõju südamele avaldub: südametegevuse kiirenemises kokkutõmbejõu tugevnemises erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus · sümpaatikusega sarnaselt mõju avaldab südamele ka veres ringlev adrenaliin. Parasümpatikuse mõju südamele: · parasümpatikuse mõjul: südame tegevus aeglustub südame kokkutõmbejõud väheneb südame erutuvus ja erutusjuhtivus langevad. Veresoonte laienemist põhjustab: · kudedesse kogunevad ainevahetusproduktid, nagu CO 2, K+, piimhape
veresoontele toonuse. Rõhu- ja kemoretseptorid. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiidja aordigloomustes. Sümpaatikuse mõju südamele: · sümpaatikuse mõju südamele avaldub: südametegevuse kiirenemises kokkutõmbejõu tugevnemises erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus · sümpaatikusega sarnaselt mõju avaldab südamele ka veres ringlev adrenaliin. Parasümpatikuse mõju südamele: · parasümpatikuse mõjul: südame tegevus aeglustub südame kokkutõmbejõud väheneb südame erutuvus ja erutusjuhtivus langevad. Veresoonte laienemist põhjustab: · kudedesse kogunevad ainevahetusproduktid, nagu CO 2, K+, piimhape
Leidsime prefertaalse perioodi: aja, mis kulub, et saaks esile kutsuda uue aktsioonipotentsiaali. Selle leidsime arvutuste teel. 3-4 m/s kulus aksonil, et sama aktsioonipotentsiaal anda Difaasiline aktsioonipotentsiaal: aktsioonipotentsiaali ekstratsellulaarsel registreerimisel. Monofaasiline aktsioonipotentsiaal: selle saamiseks tuli teise registreerimiselektrooni piirkonnas teise elektroodi piirkonda takistada, pannes ligatuuri registreerimiselektroodide vahele. Närvikiud kaotavad erutusjuhtivuse võime ja nii saadaksegi monofaasiline aktsioonipotentsiaal. 26 3. Meeleelundite füsioloogia. Naha retseptoorsete funktsioonide, maitsmismeele ja nägemise uurimine. Väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtmine ja edastamine kesknärvisüsteemi toimub meelesüsteemide vahendusel. Meeleelund ning sinna juurde kuuluvad aferentsed juhteteed ja
piirkondades, mida nimetatakse neksusteks ehk mulkühenduseks. Virgatsained ehk Signaalmolekulid: vees lahustuvad (aminohapeline iseloom)/ hüdrofoobsed (nt. Prostoglandiinid, steroidhormoonid - testosteroon) väiksed (nt. glycine ˂100) / suured (nt. kasvuhormoon – ca 21 500) Atsetüülkoliin – sagedasem, võetakse presünapsisse tagasi või lammutatakse atsetüülkoliini esteraasi poolt (erutusjuhtivuse säilitamiseks) Noradrenaliin Serotoniin Gamma-aminovõihape Virgatsainete retseptorid. Retseptorid on spetsiifilsed kindlatele keemilistele signaalidele. Kui retseptor on ära tundnud signaalmolekuli, siis kutsub ta esile raku vastust (transduktsioon). Agonist – ühendid, mis seonduvad ja aktiveeritavad retseptoreid. Antagonist – ühendid, mis blokeerivad agonistide toimet.
Anterolateraalsüsteemis liigub termo- ja notsitseptoritelt lähtuv informatsioon. Sensoorsed impulsid sisenevad seljaaju selgmiste juurte kaudu. Pärast sisenemist jagunevad teed dorsaalväädi- e lemniskisüsteemiks ja ventrolateraalväädi süsteemiks. Dorsaalväädi- e leminskisüsteemi sisenenud sensoorne informatsioon üleneb kogu seljaaju ulatuses piklikajuni, seal kiud ristuvad ja suunduvad mediaallingu kaudu talamusse. Selle tee moodustavad jämedad müliniseeritud kiud, milles erutusjuhtivuse kiirus on 30-110 m/s. Dorsaalväädisüsteemi kaudu edastatakse väga kõrge ruumilise diskrimineerimise astmega ja ajaliselt täpselt, peamiselt mehhanosensoritelt lähtuvat informatsiooni. Antakse edasi puudutuse täpne lokalisatsioon, puute ja rõhu intensiivsus, vibratsioon ja üle naha liikumine. Ventrolateraalväädisüsteemi moodustavad väiksema läbimõõduga müeliniseeritud kiud, mis lähevad pärast seljaajunärvide selgmiste juurte kaudu seljaajju sisenemist üle vastaspoolele,
Kontraktiilsus e. kokkutõmbevõime on iseloomulik kõikidele lihastüüpidele. Müokardi kontraktiilsusel on aga mitmeid iseärasusi. Südamelihaskiud moodustavad süntsüütiumi, lihaskiududevaheline elektritakistus on väga väike ja erutus levib kiiresti üle vatsakeste müokardi. Erutuvus on koe omadus vastata ärritajale erutuse tekkega. Erutuse avaldumisvormiks on leviv elektriline potentsiaal e. aktsioonipotentsiaal. Erutusjuhtivuse all mõistetakse erutuse levimist erutuvas koes. Refraktaarsus on samuti omadus. Erutustekke- ja juhtesüsteemi kiud, mis vastavalt oma nimetusele täidavad eriülesandeid südame erutusprotsessis. Siia kuuluvad sinuatriaalsõlm (SA) paremas kojas v. cava superior’i suubumiskoha lähedal, atrioventrikulaarne sõlm (AV) parema koja ja vatsakese piiril, His’i kimp paremat ja vasakut vatsakest eraldavas
annaabi.ee 
