See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus. Erutuse üldine tunnus: rakumembraani depolarisatsioon (puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine) Erutuse spetsiifilised tunnused: Närvikoel närviimpulsside teke ja levik Lihaskoel lihaskiudude kontraktsioon Näärmekoel sekreedi eritumine Kõikidele erutuvatele kudedele on omane erutusjuhtivus võime erutust edasi anda. PIDURDUS Erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel. Pidurdus kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Otsene pidurdus: seotud pidurdavate neuronite ja sünapsite talitlusega. Presünaptiline pidurdus selle puhul mood pidurdavad neuronid sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel. Nende pidurdavate neuronite poolt vabanev mediaator takistab impulsside levikut presünaptilisel membraanil, mille impulsside
ST-segment 0,09 T-sakk 0,3 0,21 QT-intervall 0,4 TQ-interval 0,4 R-R-intervall 0,8 Kordamisküsimuste vastused: 1. Südamelihase omadused: automaatsus, kontraktiilsus, erutuvus, erutusjuhtivus, refraktaarsus. 2. Südame erutustekke ja juhtesüsteemi osad on sinuatriaalsõlm e Keith-Flacki sõlm, atrioventrikulaarsõlm e Aschoff- Tawara sõlm, Hisi kimp, Hisi kimbu parem ja vasak säär, Purkyné kiud. 3. Südame vatsakese töömuskulatuuri absoluutse refraktaarperioodi kestus on u 0,20 sekundit. Absoluutse refraktaarsuse ajal on erutuvus väga madal ning isegi väga tugevad ärritajad ei põhjusta uue erutuse teket
• hävitavad inimese organismi sattunud mikroobe või võõrkudedega seotud antigeene→tõstavad inimese organismi immuunsust ja vastupanuvõimet. 8. Millised on neerupealistesäsi hormoonide ülesanded inimese organismis? • hormoonide produktsioon suureneb psüühilise erutusseisundi korral ja ka tugevate välis- või sisekeskkonna ärritajate toimel pingeseisundites; • hormoonide toimel suureneb südame löögisagedus ja tugevneb kontraktsioonijõud ning paraneb erutusjuhtivus ja erutuvus; • hormoonide toimel seedekanali toonus langeb ja motoorika aeglustub; • adrenaliini toimel lõhustatakse maksas ja lihastes glükogeeni ning selle hulk väheneb ja veresuhkru tase tõuseb→adrenaalne hüperglükeemia; • noradrenaliin ahendab veresooni ja südame töö intensiivistumisega vererõhk tõuseb. 9. Millised on kõhunäärme hormooni insuliini ülesanded inimese organismis? • kiirendab glükoosi transporti rakkudesse ja intensiivistab glükoosi
kolinoretseptor. Teise neuroni ja sihtmärkorgani vahelises sünapsis on neuromediaatoriks AK- retseptori alatüüp on M-kolinoretseptor. 18. Milline ensüüm lammutab peamiselt parasümpaatilises närvisüsteemis atsetüülkoliini? Atestüülkoliinesteraas. 19. Kus paiknevad üldiselt M-kolinoretseptorid. Mis juhtub nende aktivatsioonil ja blokaadil? KNS, süda, näärmed, seedetrakt. Südames: löögisagedus langeb; löögijõudlus langeb; AV erutusjuhtivus langeb. Silmas: mioos. Naha veresooned: laienemine. Seedetrakt: peristaltika kiirenemine. Näärmed: sekretsiooni tõus (magu, kops, sooled, nahk). Kusepõis: toonuse tõus. Bronhid: toonuse tõus. 20. Kuidas toimivad otsese toimega kolinomimeetikumid ja kuidas kaudse toimega kolinomimeetikumid? Otsese toimega M-kolinomimeetikumid: seostuvad postsünaptilisel membraanil M- kolinoretseptoritega (pilokarpiin, muskariin).
Kõrvalkilpnäärmed: · PARATHORMOON - Ca ainevahetuse regulatsioon 16. Kilpnäärme hormoonide puudusel lapseeas tekib kasvu aeglustumine ja vaimse arengu häired, ka ainevahtuse taseme langus. 17. Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim alarmi hormooniks, selle ülesanded on: maksas lõhustatakse enam glükogeeni, selle hulk väheneb, veresuhkru tase tõuseb, suureneb südame löögisagedus ja tugevneb kontraktsioonijõud, paranevad erutusjuhtivus ja erutuvus, seedekulgla toonus langeb ning motoorika aeglustub 18. Neerupealiste koore mineraalkortikoidide ülesandeks on: · Mineraalkortikoidid ALDOSTEROON- reguleerib NA - K ainevahetust · Glükokortikoidid KORTISOOL KORTIKOSTEROON - reguleerivad või osalevad kõikides ainevahetuse protsessides 19. Kõhunääre e pankreas toodab hormoone: insuliini ja glükagooni, mis vereringe kaudu
Douglase-Haldane meetodi puhul mõõdetakse nii tarbitud O2 kui äraantud CO2 hulgad. Põhiainevahetust mõõõdetakse hommikul, ärkvel oleval normaalse kehatemo lamaval isikul indiferenrtse toatemp juures(18-20) kui viimasest söömisest on möödunud 12-14 h. ELEKTROKARDIOGRAAFIA Südamelihasel eristatakse kontraktiilseid(töömuskulatuur) ja erutustekke ning erutusjuhtefunktsioonidega (atüüpiline lihaskude) struktuure. Südame lihase omaduseks on automaatsus, kontraktiilsus, erutuvus, erutusjuhtivus, reflaktaarsus. Automaatsus tähendab seda, et erutus tekib südame erutustekke süsteemis spontaanselt. Kontraktiilsus e kokutõmbevõime. Südamelihaskiud moodustavad süntsüütiumi. Kui erutsuses oleva erutuvus langeb, nimetakakse seda reflataarsuseks. Vatasakeste töömuskulatuuri reflaktaarperioodi kestus on 0,23-0,25 s( 230-250 ms). Südame erutustekke ja juhtesüsteemi mood sinuatriaalsõlm(keith-flacki sülm) , atrioventikulaarsõlm(0,02-0,05
tõuseb müosiini ATPaasne aktiivsus tugevneb südame süstoolne kokkutõmme · Kaudne toime Autonoomsed efektid (1) vagomimeetiline toime, millest on põhjustatud digoksiini toime sinoatriaal ja atrioventrikulaarsõlme (2) baroretseptori sensitatsioon, mis viib vähendab sümpaatilist ning reniin-angiotensiin süsteemi aktiivsust Digoksiini toimed · Positiivne inotroopne (kontraktiilsus ) · Negatiivne kronotroopne (löögisagedus ) · Negatiivne dromotroopne (erutusjuhtivus ) · Positiivne batmotroopne (erutatavus ja automatism ) · Vähendab südamekoormust vere ümberjaotumise tõttu, parandab südame verevarustust · Diureetiline toime · Südame hapnikutarbimine ei suurene Digoksiini kõrvaltoimed · Terapeutiline ja toksiline kontsentratsioon kattuvad (<1.5ng/ml terapeutiline, >2.5 tox) · Kõrvatoimeid esineb 5-20% haigetsest, raskemaid 1-4% haigetest Kardiaalsed ~50% · Ventrikulaarsed arütmiad, atriaalne tahhükardia, AV
2 Presünaptiline membraan NA vabanemise pärssimine Trombotsüüdid Agregatsioon Veresoonte silelihased Kontraktsioon 1 Süda Löögisageduse Kontraktsioonijõud Erutusjuhtivus Neerud Reniini sekretsiooni tõus 2 Bronhioolid Lõõgastus Veresooned Lõõgastus Seedetrakt Peristaltika vähenemine Maks Glükogenolüüs,
silelihased. Transmiteri seondumine -adrenoretseptoritega kutsub esile CAMP tekke, mis põhjustab rakusisese proteiinkinaasi aktivatsiooni. 7 Adrenaliini ja noradrenaliin ilmudes vereringesse, mõjub see adrenergilistele retseptorite kaudu erinevates kehapiirkondades, suureneb südame löögisagedus, tugevneb südame kontraktsioonijõud, paranevad erutusjuhtivus ja erutuvus. Seedekulgla toonus langeb, motoorika aeglustub.(1) Adrenaliin tõstab veresuhkru taset suurendades maksas glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks (adrenaalne hüperglükeemia). Noradrenaliin ehk norepinefriin (tavaline lühend NA) on katehhoolamiinide ja seega ühtlasi fenetüülamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon keemilise valemiga C8H11NO3. Noradrenaliini sünteesitakse neerupealiste säsis, kust vereringesse vabanenuna on ta hormoon.
· Adrenaliin ja noradrenaliin Toime. Vere glükoositaseme tõstmine. Selleks adrenaliin intensiivistab lihastes ja maksas glükogenolüüsi ja glükoneogeneesi ning pärsib glükogeeni sünteesi. Adrenaliin soodustab glükagooni sekretsiooni ja pärsib INS sekretsiooni. Adrenaliini summaarne toime on suunatud liikumisaktiivsuseks vajaliku energia tagamisele. Adrenaliini toimel tõuseb südame löögisagedus ja tugevneb löögijõud, paraneb erutusjuhtivus ja erutuvus. Noradrenaliini efekt veresuhkru taseme regulatsioonis on nõrk. Sekretsioon. Adrenaliini sünteesiga on seotud sümpatoadrenaalsüsteem, mis hõlmab sümpaatilist närvisüsteemi ja neerupealisesäsi kui talituslikult ühtset tervikut. Katehhoolhormoonide sünteesi stimuleerivad ACTH, glükokortikoidid ja stress. · Somatotropiin (STH, GH) Toime: vähendades glükoosi perifeerset kasutamist ja intensiivistades aminohapetest toimuvat glükogeneesi
See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus. Erutuse üldine tunnus: rakumembraani depolarisatsioon (puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine) Erutuse spetsiifilised tunnused: Närvikoel närviimpulsside teke ja levik Lihaskoel lihaskiudude kontraktsioon Näärmekoel sekreedi eritumine Kõikidele erutuvatele kudedele on omane erutusjuhtivus võime erutust edasi anda. PIDURDUS Erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel. Pidurdus kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Otsene pidurdus: seotud pidurdavate neuronite ja sünapsite talitlusega. Presünaptiline pidurdus selle puhul mood pidurdavad neuronid sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel. Nende pidurdavate neuronite poolt vabanev mediaator takistab impulsside levikut presünaptilisel membraanil, mille
· sümpaatikuse mõju südamele avaldub: südametegevuse kiirenemises kokkutõmbejõu tugevnemises erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus · sümpaatikusega sarnaselt mõju avaldab südamele ka veres ringlev adrenaliin. Parasümpatikuse mõju südamele: · parasümpatikuse mõjul: südame tegevus aeglustub südame kokkutõmbejõud väheneb südame erutuvus ja erutusjuhtivus langevad. Veresoonte laienemist põhjustab: · kudedesse kogunevad ainevahetusproduktid, nagu CO 2, K+, piimhape · sarnast toimet avaldavad O2 sisalduse langus kudedes ja pH tõus ning kehatemperatuuri tõus. · Ka veresoonte endoteelirakkudes tekib veresoonte laiendajaid. Neist olulisim NO. · Atriopeptiid (ANF) Veresoonte ahenemist põhjustab: · Kehatemperatuuri langus
· sümpaatikuse mõju südamele avaldub: südametegevuse kiirenemises kokkutõmbejõu tugevnemises erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus · sümpaatikusega sarnaselt mõju avaldab südamele ka veres ringlev adrenaliin. Parasümpatikuse mõju südamele: · parasümpatikuse mõjul: südame tegevus aeglustub südame kokkutõmbejõud väheneb südame erutuvus ja erutusjuhtivus langevad. Veresoonte laienemist põhjustab: · kudedesse kogunevad ainevahetusproduktid, nagu CO 2, K+, piimhape · sarnast toimet avaldavad O2 sisalduse langus kudedes ja pH tõus ning kehatemperatuuri tõus. · Ka veresoonte endoteelirakkudes tekib veresoonte laiendajaid. Neist olulisim NO. · Atriopeptiid (ANF) Veresoonte ahenemist põhjustab: · Kehatemperatuuri langus
kusjuures ümberkaudne vereringe on säilinud. Naha temperatuur sõltub suuresti ümbritseva keskkonna temperatuurist ega ole prekliiniliselt usaldusväärne parameeter, selleks et hinnata jäsemete tegelikku verevarustust. Jäseme värvus sõltub ka valgusest, mis muudab selle prekliinilistes tingimustes raskesti tõlgendatavaks. 2. punkti juurde (varvaste ja jalalaba tundlikkus) Täieliku isheemia korral närvide erutusjuhtivus kaob. Seega on akuutse verevarustushäire korral tekkiv varbaotste tundlikkuse kadumine alati märk vajadusest kiirelt tegutseda. Isheemia – kohalik veretus, verevarustuse puudulikkus 357 3. punkti juurde (varvaste liikuvus) Kui lihased ei saa piisavalt verd, tekivad nende funktsioonihäired. Kui patsient ei saa enam varbaid liigutada, tähendab see, et säärelihastesse pääseb liiga vähe verd – sääre verevarustus on tugevalt häiritud
annaabi.ee 
