kavaler ning pälvis mitmeid olulisi auhindu ja aunimetusi nii kodu- kui välismaal. Ta oli ka paljude tänuväärsete ettevõtmiste patroon ja ellukutsuja. Alates 2001. aastast oli ta Eesti Teaduste Akadeemia liige. Lennart Meri mitmekülgne ja laiahaardeline tegevus jääb eredaks leheküljeks Eesti uuemas ajaloos ning väärib kahtluseta edasist tähelepanu ja lahtimõtestamist ka rahvusvahelises kontekstis. Meri oli sädelev ja teravmeelne. Ta oli täisvereline eurooplane, kes erudiidina tundis põhjalikult ümbritsevat aega ja ruumi ning oskas seetõttu mõjutada oma ajastut. See on vastutustunnet ja vaimusuurust eeldav saatusevõimalus, mis saab osaks vaid vähestele. Kasutatud allikad 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Meri 2. http://www.riik.ee/lennartmeri/ 3. http://www.riik.ee/lennartmeri/?id=26208 4. http://www.riik.ee/lennartmeri/?id=26291 5. http://www.riik.ee/lennartmeri/?id=26209 6. http://www.epl
esile ägeda poleemika, mis kujunes kokkuvõttes uue kirjandus- ja elukäsituse võidukäiguks. Kirjandusse tuli 50ndate teisel poolel luuletajana, 70ndaist alates on ta tegutsenud valdavalt prosaistina. Kross on valdavalt vabavärsipoeet, vabavärsis on ligi kaks kolmandikku ta luulest, riimitud vabavärssi sealhulgas napilt üle kolmandiku. Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust. Armastusluule pigem loomingu alguses, pigem tundetõlgitsus ja seisundianalüüs. Pärislinlasena ja erudiidina pole Krossil olnud võimalust süveneda loodusesse. Kõige erksamgi looduspilt on vaid äratõukeks mingi mõtiskluse juurde, võrdkujuks filosoofilisele või sotsiaalsele üldistusele.Tema looming tervikuna mõtteluule ja intellektuaalne luule. Eelistab seista teadmiste suhteliselt kindlal graniitalusel. ,,Söerikastaja" 1958 - Krossi kõige algatuslikum kogu, mis küttis kirgi kuumaks ilmumise hetkel. Läbis valikufiltri, toonitas agiteerivat, üleskutsuvat, hukkamõistvat poolt. Sellest
annaabi.ee 
