· Giovanni Boccaccio(1313-1375)- Ta polnud väga kuulus aga aitas siiski kaasa ajaloo arengule. Tema teosed on järgmised: ,,Fimmetta ehk Eleegia madonna Fiammettale"- õnnetu armastuslugu, ,,Dekameron"- novelle täis raamjutustus. · Martin Luther(1469-1536)-usuteadlane ja kirikuõpetaja. Tõlkis ,,Piibli" Saksa keelde aastal 1534, millega soodustas oma rahvataseme kiiret tõusu. · Rotterdami Erasmus(1469-1536)- üks Euroopa haritumaid ja erudeeritumaid mehi sel ajal. Ta kirjutas ladinakeelse filosoofilise satiiri ,,Narruse kiitus" mis tõi talle kirjamehe kuulsuse. · Niccolo Machiavelli(1469-1527)-ajaloolane ja poliitik. Kirjutas traktaadi ,,Valitseja" kus rõhutas eriti inimese kirgi ja puudusi. 1 · Thomas More(1478-1535)-inglise alguse renessansi tähtsaim tegelane, õppis
hakanud kajastama ebareaalseid teostamatuid unistusi ja soove. Utopistlik romaan on olnud populaarne zanr More'i ajast meie päevini. Tänapäeva tulevikuromaanide puhul torkab silma zanri sisuline muutumine : varasemate teoste usku ja optimismi asendab sünge pessimism. Utoopia- hüpoteetiline ideeaalriik või ideaalne ühiskond. Kõnekeeles nim utoopiliseks häid, kuid mingitel põhjustel mitteteostatavaid ettepanekuid. Rotterdame Erasmus (1469-1536) oli tollase Euroopa haritumaid ja erudeeritumaid mehi. Ristiusk tähendas talle eelkõige humanistlikku eetikat. Ta ei jaganud usureformaatorite fanatismi ega jumaliku ettemääratuse ideed, vaid kaitses humanistina isiksuse vabadust. Kirjamehekuulsuse tõi talle keskaegsest narrikirjandusest inspireeritud lad keelne filosoofiline satiir ,, narruse kiitus". Tema sõnutsi sünnitab narrus riike, narruse toel ,, püsivad võimed, ametnikud, usk, nõukogud ja kohtud- ja inimlik elu ei ole üldse midagi muud kui narrimäng
Kaasaegse kodanliku humanismi ja vabamõtlemise probleeme" (artiklite kogumik). Tõlkinud M. Lumi, Eesti Raamat, Tallinn 1972 (lk. 516 A. Subbotini artikkel "Erasmuse pärand") · Stefan Zweig, "Rotterdami Erasmuse triumf ja traagika". Tõlkija Uno Liivaku, Monokkel, Tallinn 1999 1 Erasmus Rotterdamist (1466 - 1536) oli tollase Euroopa haritumaid ja erudeeritumaid mehi. Ristiusk tähendas talle eelkõige humanistlikku eetikat. Erasmus ei jaganud usureformaatorite fanatismi ega jumaliku ettemääratuse ideed, vaid kaitses humanistina isiksuse vabadust. Ta oli veendunud Madalmaade kristlik humanist, kes uskus, et kirikut on kõige parem uuendada korraliku teadustöö kaudu. Ta õppis Pariisis Sorbonne´i ülikoolis ja sai 1506. aastal Torinos teoloogiadoktoriks. Teatud mõttes pani ta aluse protestantlikule reformatsioonile
Luciano on helilooja-avangardist, kes katsetas ja uuris inimhääle võimalusi süvitsi ja teaduslikel alustel, avardades nii vokaalmuusika piire. Ta sündis Itaalias Oneglias professionaalsete muusikute perekonnas ning oma esimesed muusikatunnid said ta isalt. Pärast II maailmasõda õppis Berio Milano konservatooriumis kompositsiooni Giorgio Ghedini juures ning kirjutas seal ka oma esimesed teosed, mis jõudsid avaliku ettekandeni. Ghedini oli Milano konservatooriumi üks erudeeritumaid pedagooge ning temalt (ka kompositsiooniõpetajalt Paribenilt)sai Berio oma silmapaistva muusika hariduse. Hea muusikaliteratuuri tundmine on põhjus, miks noore helilooja loomingus on kuulda muusikalisi eeskujusi. Luciano oli vaimustunud neoklassitsismist ja Stravinski muusikast, mis mõjutas tema ,,Magnificat" (1949). Stravinski helikeele kopeerimise ja jäljendamise periood jäi Beriol lühikseks. Pöördeline sündmus tema elus oli 1952. Koussevitzky Fondi stipendium, mis
- Avastas ja eraldas (1807- 08) elektrolüütiliselt Na, K, Mg, Ca, Ba, Sr (osaliselt amalgaamide kujul). Üks element boori avastajaid. Tõestas (1810), et kloor on element.- N2O: koostis ja valuvaigistav toime.- Esitas (sõltumatult Dulong´ist, 1815) hapete vesinikteooria.- Konstrueeris ohutu kaevanduslambi "Davy lamp", 1815).- Avastas Pt ja Pd katalüütilise toime, sai esimesena Pt-musta. Jöns Jacob BERZELIUS (1779 - 1848) Rootsi keemik ja mineraloog, XIX saj. keemiateaduse erudeeritumaid ja autoriteetsemaid esindajaid. Rootsi Kuningliku TA liige (president 1810- 18). Tegeles oma aja üldkeemia kõigi probleemidega. Kontrollis ja tõestas (1810-1816) nii koostise püsivuse kui kordsete suhete seadust anorg. oksiidide ja orgaanil. ühendite suhtes:- Määras (1807-18) 45 keemilise elemendi aatommassi. Võttis esimesena kasutusele (1814) keemil. elementide sümboolika (väheste eranditega säilinud tänapäevani) ja ühendite valemid (1817-1830). Tegeles orgaanil