vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides), turvastumine (Pideva liigniiskuse kaasnev ainete puudulik lagunemine). Turv/glei muldi leidub ka teistes liigniisketes vööndites. Okasmets- leetmuld(hallikas-valge) Lehtmets- pruunmuld Rohtla- mustmuld Kõrb/poolkõrb- kuivad,heledad mullad Troopika- puna-või kollamuld Erosioon- mullaosakesed paigutuvad maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele. Pindmised, viljakad kihid kantakse veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. Erosiooni põhjused- nt mullapinda suurte paduvihmade eest kaitsva taimkatte hävitamine, lageraie nõllav(pindmine kiht hakkab liikuma, mulla elustik muutub) Muldade sooldumine- tingitud põldude niisutamisest (liigsoolane muld muutub viljatuks)
*Sademete ja aurustumis vahekor. sõltub kas murendmatrj. jääb mpinnale lähedale, oma tekkekohale, või liigub, laskuva vee mõjul, mullas sügavamale. Muldade degeneratsioon, hävinemine- ohtlike jäätmete matmine mulda, vihmametsade lageraie. *Erosioon- kahjutab muldi enim.Selle toimel paigutuvad mullaosakesed mpinna kõrgematele osadelt madalamatele, mille tulem. kantakse mulla pindmisele, viljakad kihid, veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. *Tuuleerosioon e deflatsioon- toim kõrbe aladel.(s.a 250mm) Nendel aladel on taimkate hõre ja muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusvaene ning mpind tuultele avatud. Sellistes ting. hakkab tuul ära kandma peeneid mullaosakesi. *Muldade hapestumine- reak niisugust muutust, mille puhul pH langeb alla 5,6. Toimub kuna taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toit.elem. ning mullas tekkivad org.aine lagu. käigus org.happed.(hapemuld- alusmullaks toim. lubiväetisega)
T turvas. Ehk vee ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont · Läbiuhteline veereziim kui sademed ületavad auramise. · Tasakaalustatud veereziim kui sademed ja auramine on tasakaalus · Auramise ülekaaluga veereziim auramine ületab sademed. Muldade erosioon: selle toimel paugutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelst osadelt madalamatele. Selle tulemusena kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. Tuuleerosioon ehk deflatsioon. Kui taimhkate on hõre, muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusevaene ning maapind tuultele avatud. Sellistes tingimustes hakkab tuul ära kandma peeneid mullaosakesi. Muldade sooldumine: tingitud põldude niisutamisest. Kuna liigsoolane muld muutub viljatuks kõrbestumise alaliik. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnal vees lahustunud soolad.
21.Miks on vihmametsade mullad väheviljakad ja happelised? Väheviljakad, sest kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad Happelised seetõttu, et aluselised katioonid on mullast eemaldunud. 22.Kirjelda muldade erosiooni. Selle toimel paigutuvad mullaosakesed kõrgematelt osadelt madalamatele. Erosiooni tulemusena kantakse mulla pindimsed kihid veekogudesse või uute erosioonisetete alla. 23.Mis on kõrbestumine ja mis seda põhjustab? Protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Mullad hävinevad. Põhjusteks kliimategurid (tuuleerosioon) ja inimtegevused (maa vale kasutamisviis). 24.Kuidas mullad soolduvad? Muldade sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Palava ja kuiva kliimaga aladel on aurumine intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub seal harva või ei toimu üldse, seetõttu toimub ka sooldumine. 25
Muldade degradatsioon ja hävitamine Inimese kõige parem viis muldi kaitsta on arvestamine nii looduslike kui kultuurmaade kasutamisel kliima, reljeefi ja mulla iseärasustega. Muldade erosioon Kõige rohkem kahjustavad muldi erosioonid. Erosioon on tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Selle käigus kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudusse või maetakse uute erosioonisetete alla. Erosiooniprotsesse eristatakse geoloogilise erosiooni ja kiirendatud erosioonina. Kiirendatud erosioon on põhjustatud inimtegevuse tagajärjel. Mulla vee- erosioon on mullaosakeste (mullamassi) ümberpaigutamine sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel. Kõrbestumine Inimtegevuse kõige traagilisemaid tagajärgi toob välja kõrbestumine. See probleem ei esine ainult arengumaades vaid ka arenenud arenenud maad seisavad selle probleemiga silmitsi.
toiteelemente ja samas kergendab mulla läbiuhtumist ja suurendab sellega toitainete kadu*troopika muldi nim nende värvuse järgi puna-või kollamuldadeks. MULDADE EROSIOON-kõige enam kahjustuvad mullad erosiooni tõttu-paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele,selle tulemusena kantakse mulla pindmised,viljakad kihid veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla.KÕRBESTUMINE-mullaprotsess,kus puudub huumuse horisont,aurustumine on suurem sademetest.*põhjus võib olla erinev-1)liigne kuivus kus maapind muutub tolmuseks 2)inimene,kes häirib mulda saastumise ja kuivendamisega*tuleb lõpetada liigraie,kus hävitatakse mullale vajalikud organismid ja mineraalainete saamiseks vajalikud taimed.ei tohiks muuta suuri põllumaid tühjadeks,kui nad enam vilja ei suuda kanda,tuleks teha maa tervendamist
toimel vaesustub muld. Toitelemente vähe, muld ei suuda neid kinni hoida, samas läbiuhtumine hea. Palju mittevajalike raua ja alumiiniumiühendeid. A E B C Muldade degradatsioon ja hävimine Peamised põhjused- veeerosioon, tuuleerosioon, keemiline degradatsioon, füüsikaline degradatsioon Muldade erosioon erosiooni käigus paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele. Kantakse ära mulla pindmised ja viljakamad kihid veekogudesse või erosioonisetete alla. Geoloogiline ja kiirendatud erosioon(inimtegevus). Tekib kui taimkate hävitatakse ja paduvihmade eest pole kaitset, mullaosakesed paigutuvad ümber koos ajutiste vooluvetega. Selle vastu aitab nõlvade jaotamine kaldtreppideks e terassideks. Kõrbestumine toimub tuuleerosioon(taimkate hõre, kuiv, vähese sidususega muld, huumusevaene, avatud tuultele) Muldade sooldumine sekundaarne sooldumine on põhjustatud põldude niisutamisest, eelneb kõrbestumisele.
mullas kinni hoida väga väheseid toiteelemente ja samas kergendab mulla läbiuhtumist ning suurendab sellega toitainete kadu. Troopika muldi nim nende värvuse järgi puna- või kollamuldadeks. 4.4. Muld on ressurss muldade kaitse Muldade erosioon Erosiooni toimel paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele. Selle tulemusena kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. Erosiooniprotsessi intensiivususe järgi eristatakse geoloogilist erosiooni ja kiirendatud erosiooni; viimane on põhjustatud inimtegevusest. Mulla vee-erosioon on mullaosakeste ümberpaigutamine sademetest tekkivate ajutiste voolude toimel. Kõrbestumine Inimühiskonna vaesuse, ebaõige maakasutuse ja keskkonna kahjustamise omavahelised seosed avaldavad kõige traagilisemalt kõrbestumise. Toimub tuuleerosioon ehk deflatsioon
Orgaaniline aine laguneb kiiresti ja huumust ei teki. Troopika muldi nimetatakse puna- või kollamuldadeks. Need on savimineraalide- ja rauarikkad. (A, E, B, C) *Kõige hullemini kahjustuvad mullad erosiooni tõttu, selle toimel paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele, nii kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. Eristatakse geoloogilist ja kiirendatud erosiooni. Kiirendatud on põhjendatud inimtegevusest. *Kõrbestumine tuul hakkab ära kandma peeneid mullaosakesi, toimub tuuleerosioon e. deflatsioon. *Muldade sooldumine Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtmine toimub harva või üldse mitte. Tekib põldude niisutamise tagajärjel.
Eriti oluline on see globaalse süsinikuringe koha pealt. Kaitstes mulda kaitseme elu Maal. Inimene saab muldi kõige paremini kaitsta sellega, et arvestab nii looduslike kui kultuurmaade kasutamisel kliima, reljeefi ja mulla iseärasustega. Kõige enam kahjustuvad mullad erosiooni tõttu. Erosiooni toimel paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele. Selle tulemusena kanduvad viljakad pealmised mullakihid erosiooni tulemusena eekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. Eristatakse geoloogilist erosiooni ja kiirendatud erosiooni (põhjustatud inimtegevusest). Põhjuseks on eelkõige paduvihmade eest kaitsva taimkatte hävitamine. Kõrbetes toimub tuuleerosioon ehk deflatsioon. Nendel aladel on taimkate hõre, muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusevaene ning maapind tuultele avatud. Mida tugevam on tuul, seda suuremad osakesed õhku lendavad. Esimene kõrbestumise ilming on viljatu pinnase kandumine viljakale ja selle enda alla matmine
murenemist. Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki.Keemiline murenemine on väga intensiivne ning pinnasesse imbuva vihmavee mõjul muld vaesub alustest ja koguni ränist. 53.Looduslikud protsessid mis hävitavad muldi on erosion(Erosiooni toimel paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele.Selle tulemusena kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla.) . Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Muldade sooldumine on tingutud põldude niisutamisest. 55.Üks protsess tänu millele kõrbed laienevad on tuuleerosioon ehk deflatsioon. Tuul kannab ära peeneid mullaosakesi.Esimene kõrbestumise ilming ongi viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla matmine. Mattumist võib
annaabi.ee 
