Akt.Temp. 2400-4000°C Madrilises viljakad karjamaadel kitsed, lambad mustmullad Lähistroopiline Veg. Periood 8-12 kuud 250-1700mm/aastas Mereline-mullad viljakad, puuviljad, viinamari oliivid, erosioonioht. tsitruselised, nisu, mais. Akt.Temp. 4000-8000°C Niiske idarannikute kliima- Karjamaadel kitsed, lambad aastas 2-3 saaki. Mullad Nisu, mais,riis, tubakas, õlitaimed, väheviljakad. Orkaanid teepõõsas.
Vahelduva pinnamoega. Enamasti madalad mäestikud või künklikud alad. Esineb ka madalikke. Suvel mõjutavad kliimat troopilised õhumassid, talvel parasvöötme õhumassid. Soe ja kuiv suvi, pehme ja niiske talv. Kõvaleheline igihaljas taimesik (tamm,loorber,pistaatsia,piinia,korgitammjne). Kõvaleheline võsa: Makja. Vähene loomastik tiheda asutuse tõttu. Inimtegevus: tihe asustus, istandused- viinamarjad, oliivid, tsitruselised ja turism. Probleemid: erosioonioht, keskkonnareostus tööstuspiirkondades, vulkaaniohtlik, maavärinaohtlik, maalihkeohtlik. RAHVUSLIK KOOSEIS: kuuluvad romaani keelkonda. KEEL: Itaalia keel. USUND: Katoliiklased. MAJANDUSLIKU ORGANISATSIOONI KUULUMINE: Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). UUS JA HUVITAV: Itaalia on parlamentaarne vabariik, iseseisvumispäev on 17.märts 1861, rahaühik on seal samuti euro. Itaalia pindala on 301 230 km2
maharaie, kuna see põhjustab probleeme süsihappegaasi sidumises. Hispaania ökoloogiline jalajälg on 5,4 (gha /in), mis on Euroopa mõttes keskmine. Riigi bioloogiline kandevõime on 1,6 (gha/ in) ning sellest järeldub, et ökoloogiline reserv on negatiivne, nimelt -3,8 (gha/ in). Hispaania kõige suurem tegevusvaldkond, mis tekitab surve keskkonnale on põllumajandus. Seal on soe kliima ning seetõttu muldade viljakus on kuivades piirkondades halb. Lisaks sellele on erosioonioht terasspõldudel. Kuna tegeletakse palju taimekasvatusega ning karjakasvatusega, siis on vaja palju vaba karjamaad ning põllumaad, aga selle jaoks võetakse maha metsa, mis suurendab CO2 levikut atmosfääri. Moldova ökoloogiline jalajälg on 1,4 (gha /in), mis on suhteliselt väike. Bioloogiline kandevõime vähesel määral tasakaalustab jalajälge, kuid mitte täielikult, kuna ökoloogiline reserv on -0,7 (gha/ in)
Eriti hästi on seda mäe jalamil näha, kus Hiina poolel on poole parem olukord. PROBLEEM Probleem ise globaalne soojenemine. Tagajärjed: lumikatte püsimise aja vähenemine talvise jää, mis järvele tekib, aja vähenemine loomastiku, taimestiku muutused turism väheneb JÄRVEST ALGAV JÕGI PROBLEEMI LAHENDUSED Raiete vähendamine, sest puude raiumisega satuvad õhku ained, mis soodustavad globaalset soojenemist. Liigraiumisel on ka suur erosioonioht. Turismi vähendamine, sest sellega kaasnevad üleliigsed kulutused trantspordile > heitgaasid ... KUUMAVEEALLIKAD MIDAGI HUVITAVAT Heal lapsel mitu nime: Paektu San (Baegdu) Korea keeles ??? või ??? 'valgepeamägi`, Baekdoosan; Hiina keeles ??? Changbai Shan 'igavesti valge mägi`, Baitoushan, Hakuto. Paektu San on Korea kõrgeim mägi (2744 m). Korealased peavad mäge pühaks ja arvavad, et sealt on pärit nende esivanemad. KIVIKUHILA TAEVANE JÄRV
Samal ajal kui üks tähtsamaid muuseume maailmas, mis on pühendatud Vana- Kreeka kunstile. Asklepion on üks kõige iidsemaid monumente Kreeka kohta. Asklepion Keskkonnaprobleemid · Erosioonioht · Maavärina- ja vulkaaniohtlik · Kreeka peamise keskkonnaprobleemid on tööstusliku sudu ja auto heitgaasid suurlinnas Ateenas. Küsimused · Mida kasvatatakse peamiselt Kreekas? · Millised mullad on peamiselt Kreekas? · Mis on maailma pikima rippsilla nimi? · Mis on Kreeka üks tuntumaid puid? · Mis on Kreeka pealinn? Kasutatud materjalid · Google
1. Kasvuhooneefekti ilmnemine Vihmametsade vähenemise negatiivsed 2. Osoonikihi hõrenemine tagajärjed 3. Happesademed 1. Taime- ja loomaliikide vähenemine Kasvuhooneefekt 2. Elusorganismide elupaikade Põhjus: aurumine veekogudest, hävimine vulkaanipursked, fossiilsete kütuste 3. Suureneb erosioonioht põletamine, metsade raiumine, 4. Kasvuhooneefekt põlluharimine, karjakasvatus 5. Loodusvara kadumine Tagajärg: keskmine temperatuur tõuseb, veetaseme tõus maailmameres, Metsaraie seos kasvuhooneefektiga- suureneb kliimamuutused maismaal, loodusvööndite CO2 sisaldus atmosfääris, sest ei toimu nihkumine fotosünteesi. Lahendus: arendada, muuta Veega seotud probleemid
rohusaagi korjamise ja loomade karjatamisega. Taimekasvatus-põllumajandusharu, mis tegeleb kultuurtaimede kasvatamise, saagi korjamise ja esmase töötlemisega. Loomakasvatus-põllumajandusharu, mis tegeleb koduloomade pidamise ja loomsete saaduste hankimine. 2.LOODUSLIKUD: KLIIMA-kuude keskmine temperatuur, sademete hulk ja jaotumine, tuuled ja vegetatsiooniperioodi pikkus MULLAD- mulla viljakus, erosioonioht ja põuakindlus RELIJEEF- maapinna absoluutne kõrgus, nõlva kalle MAJANDUSLIKUD: KAPITAL- raha ja hoonete ning töövahendite olemasole. TÖÖJÕUD- tööjõuhulk ja kvaliteet TURG- toodangule VALITSUSE PÕLLUMAJANDUSE POLIITIKA- tortused, laenude võtmise võimalus, müügisoodustused 3. HARITAV MAA- regulaarselt haritavad põllumaad ja mitmeaastased istandikud LOODUSLIK ROHUMAA-heina-ja karjamaad, mida ei harita: niidud, luhad,ka
Ekvatoriaalsed vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Ekvatoriaalne kliima on palav ja niiske, aastaaegu ei esine ja ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Lõunaks on temperatuur tõusnud umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub 2-3 tunnine tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Õhtuks taevas selgineb ja läheb ka veidi jahedamaks. Vihmametsad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, ühtlustades veeringet ja vähendades kasvuhooneefekti. Ekvatoriaalsete vihmametsade alade suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele. Ekvatoriaalsete vihmametsade ning ühtlasi ka maailma veerikk...
de kahjurite levik, kasutamine kasvatamine Mullaviljakuse optimaalsel hulgal, langus viljavaheldus Raskete Mullad tihenevad, Laiemad rehvid, põllumajandu õhu- ja veevahetus uuemad masinad s-masinate häiritud, kasutamine mullaviljakus väheneb Lageraie Erosioonioht Metsakaitseribad, suurel maa- suureneb, tuuletõkked, alal, Mullaviljakus nõlvadel harida risti sademeteroh väheneb kuni nõlvakaldega, kel alal muldade terrasspõllundus nõlvadel kadumiseni 5. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme *püük siseveekogudest suurima toiteväärtusega, kõige lihtsam,
järvede kinnikasvamine Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, Kemikaalide kasutamine kasvatamine Mullaviljakuse langus optimaalsel hulgal, viljavaheldus Raskete Mullad tihenevad, õhu- ja Laiemad rehvid, uuemad põllumajandus- veevahetus häiritud, masinad masinate mullaviljakus väheneb kasutamine Lageraie Erosioonioht suureneb, Metsakaitseribad, tuuletõkked, suurel maa- Mullaviljakus väheneb kuni nõlvadel harida risti alal, muldade kadumiseni nõlvakaldega, sademeterohke terrasspõllundus l alal nõlvadel 5. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme (püük siseveekogudest, rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük).
Kaob vana metsa turve, raiemahtu suureneb külmaoht Lihtne teostada, ei nõua b. Hoogustub metsakasvatuslikke kamardumine, lehtpuuvõsa eelteadmisi teke Loob soodsad tingimused c. Lõhutakse taimkate ja valgusnõudlike liikide tihti ka metsamuld uuenemiseks d. Võib hoogustuda Raie korraga, ei vigastata soostumine tulevikus noori puid Nõlvadel erosioonioht Turberaie eelised ja puudused Asendamatud puistutes, kus Võrreldes lageraietega lageraie kahjustaks puistu muid keerukam teostada, nõuab funktsioone eelteadmisi Väiksemad kulud Raie tehakse mitmes järgus, metsauuendamisele mis toob kaasa ohu vigastata tulevikus noori puid; osa Sobib kaitsemetsades
papagoi; termiidid; sipelgad; iga päev hävitatakse minutis ~40 ha vihmametsa; vihmametsadel oluline koht fotosünteesis, süsihappegaasi kasutamises, hapniku tootmises, suures veeringes; metsade põlemisel suureneb CO2 sisaldus õhus, hoogustub kasvuhooneefekt, puitu, kui olulist loodusvara raisatakse, hävivad taime- ja loomaliigid, kaovad kohalike hõimude elupaigad, suureneb maalihete ja erosioonioht; metsast raadatavad põllud on värsked vaid mõned aastad; vihmametsa hävimisel häirub vahekord sademete ja aurumise vahel; Ekvatoriaalne vihmamets Dzungel on ekvatoriaalne vihmamets. Selva on ekvatoriaalne vihmamets Amazonase madalikul. See on ka suurim territoorium, mis on säilinud vihmametsana. Ferralliitmullad on tüüpilised vihmametsadele, punakat värvi, vähe viljakad, sisaldavad palju
ümbrus), kus metsad on levinud suuremate massiividena. Suur (40%) on metsasus ka neil aladel, kus ülekaalus on mõhnad (Karilatsi, Krüüdneri, Neeruti, Kastolatsi ümbruses jm.). Suurte pinnavormide alal (Arula ja Kääriku ümbrus, Pühajärvest itta ja kagusse jääv ala) paikneb mets samuti killustatult nagu väiksemate pinnavormide alal, kuid katab siiski tunduvalt suurema pindala (40%). Metsa on siin ka rohkem vaja, sest erosioonioht on suurem. Eelnenud käsitelust selgusid mitmedki üldist laadi maastikulised erinevused Otepää kõrgustiku eri osade vahel, mis põhiliselt on seotud kõrgustiku üksikute osade geomorfoloogiliste iseärasustega. Need paistavad hästi silma kõrgustikul ringi liikudes. Taoliste erinevuste ja looduse üksikkomponentide maastikuseoste põhjalikum analüüs võimaldab kahtlemata kõrgustikku maastikuliselt detailsemalt liigestada ning ühtlasi
1) raie ja juurdekasv tasakaalus (paremini 1) üleraine, röövraie hooldatud metsad) 2) põllumaade rajamine metsade asemele 2)tähtsal kohal tööstus (puidu täielik 3) metsa kasutatakse kütteks kasutamine) 4) eksporditakse peamiselt töötlemata puitu 3) paberi- ja puidutooted Metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleemid: veekogude ja pinnase reostus erosioonioht jõgedel võivad tekkida üleujutused põhjavee tase võib langeda metsade hävimisega hävivad elukohad hävib liigiline koosseis kliimamuutused(mets maha piirkond kuiv) Suured metsamassiivid: Kus pole üldse metsa ja miks? Euroopas: Norra, Rootsi, Soome Alzeeria, Tuneesia, Egiptus, Maroko, Saudi- Aasias: Hiina, Jaapan, Venemaa Araabia, Iraan. Põhja-Ameerika: Kanada, USA
transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat , sotsiaalsed korralikud elumajad , head tervishoiu ja haridusteenused , poliitilised valitsus investeerib infarastruktuur . ( ehitab uusi teid jms ) . Asutusetihedust negatiivselt mõjutavad looduslikke tegureid : ekstreemne kliima , liiga külm või kuum , liiga kuiv või liigniiske , mägine reljeef või liigniiske pinnas , looduslik taimestik on hõre , väheviljakad mullad , erosioonioht , vähe loodusvarasid . Asutustihedust negatiivselt mõjutavad inimtegurid : majanduslikud puudub korralik infastruktuur ja raha tööstuse arendamiseks , Sotsiaalsed halvad elamistingimused , tervishoiu ja haridusteenused raskesti kättesaadav , poliitilised valitsus ei investeeri elukeskkonna arendamisse . IIVE: Loomulik iive on mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe
Erosiooniastmed: 3-5 kraadi nõrk erosioon: lisandub mullasifrile väike e ülesse (näiteks: K e); 5-10 kraadi keskmine erosioon: aste 2, Suur E (Ek 2); 10-15 kraadi kaldega tugev erosioon, astmeks kolm, suur E; Üle 15 kraadi väga tugev erosioon: suur E ja aste 4. 8 Tuleb esitada, kas on juba toimunud erosioon või on erosioonioht. Ko(e2) keskmine erosioonimuld antud mulla puhul. Märgitakse metsade ja mitmeaastaste rohumaade puhul. Kui maa üles haritud, siis reaalselt erodeeritud. Jagatud kolmeks. Erodeeritud alad on enamasti jäetud künklikel aladel metsa alla, samas ekstreemsport ohustab siiski neid muldasid. Moodustavad 1,2% kogu Eesti muldkattest suhteline osatähtsus on suurem (3,1%) põllumaadel juulist kehtival
külm, suvi jahe, Rohtlad Kontinentaalne Sademete Üle meetri (0), A, B, C Kamardumine Maailma must- soe parasvööde, hulk viljakamad mullad soe suvi tasakaalus mullad auramisega (erosioonioht, vahel põuad) Kõrb Kuiv kliima, Aurustumise Väga A, B, C Sooldumine Võimalik hall- troopiline ülekaaluga õhukesed ainult mullad kliimavööde, niisutamisel
leet- sademeid väiksem, lupjamist mullad mõõdukalt läbiuhtelin koguaeg, e talv külm, suvi jahe, Rohtlad Kontinentaal Sademete Üle (0), A, B, C Kamardumine Maailma must- ne soe hulk meetri viljakamad mullad mullad parasvööde, tasakaalus (erosioonioht, soe suvi auramisega vahel põuad) Kõrb Kuiv kliima, Aurustumi Väga A, B, C Sooldumine Võimalik ainult hall- troopiline se õhukesed niisutamisel mullad kliimavööde ülekaaluga kraavidega , sademeid vähe
· II klassi maade kasutuspiirangud on mõõdukad, need piiravad kultiveeritavate taimede valikut või nõuavad mõõdukaid kaitsemeetmeid; · III klassi maade kasutuspiirangud on ranged, need piiravad kultiveeritavate taimede valikut, nõuavad erilisi kaitsemeetmeid või mõlemat samaaegselt; · IV klassi maade kasutuspiirangud on ranged, need piiravad kultiveeritavate taimede valikut, nõuavad väga ettevaatlikku majandamist või mõlemat samaaegselt; · V klassi maade erosioonioht on väike, kuid neil on muud piirangud, mida ei ole otstarbekas kõrvaldada ja mille tõttu neid võib peamiselt kasutada üksnes karjamaana, jahimaana, metsamaana või metsloomade toitumis- ja varjepaigana; · VI klassi maade kasutuspiirangud on ranged, need muudavad nad üldiselt viljelemiseks ebasobivaks, mistõttu võib neid peamiselt kasutada üksnes karjamaana, jahimaana, metsamaana või metsloomade toitumis- ja varjepaigana; · VII klassi maade kasutuspiirangud on väga ranged,
Vajalikud kaitseribad kaldalammil ja terrassil 510° keskmine erosioon: Ek2 Lammirohumaade väetamine keelatud (eutrofeerumisoht) 1015° tugev erosioon: Ek3 > 15° väga tugev erosioon: Ek4 Sooldunud rannikumullad Ar Liivasel C-l väiksem erosioonioht Salic Fluvisol (WRB) Erosiooni ulatus sõltub taimkattest Tehakse vahet erosiooniohul ja toimunud erosioonil Sooldunud rannikumullad Ar Metsade ja mitmea. rohumaade puhul märgitakse oht vastava mulla juures Ko(e2)
'2 = (10 - 100,857)2 + 11,4 = 14,3 kPa (40; 0) '3 = (10 - 101,714)2 + 14,3 = 0 (60; 0) 45 Arvutusest nähtub, et tõusva voolu korral, kui ülemise kihi veejuhtivus on suurem alumiste kihtide veejuhtivusest, gradient vee väljavoolu pinnal on väiksem kriitilisest. Ühtlase pinnase korral omandab gradient kriitilise väärtuse, efektiivpinged kogu pinnase ulatuses võrduvad nulliga ja tekib pinnase erosioonioht. Seepärast võimaldab erosiooniohtu vee väljavoolukohas pinnasest vähendada pinna katmine rohkem vettjuhtiva pinnasega. Sellist katet nimetatakse pöördfiltriks. Pöördfiltri materjal peab olema küllalt jämedateraline, et tema veejuhtivus oleks piisavalt suurem kaitstava pinnase omast ja samaaegselt küllalt peeneteraline, et vältida kaitstava pinnase osakeste tungimist filtrisse. Terzaghi uurimuste alusel peaks pöördfiltri materjal rahuldama tingimust
Talvel niiskunud kiht külmub ja tuleb koorida, mis on tülikas. Kliimateguritest on olulisim sademed. Ka lume kogunemine auna pinnale ja sulamine auna soojusest võib ka tihedas aunas põhjustada niiskuse liikumist sügavamale. Tuul soodustab õhuhapniku pääsu auna ning sellega ka kuumenemist. Isekuumenemine võib esineda algu väikestes, laiades aunades kogu ristlõikes, kuid hiljem turba tihenedes ja hapniku koguse vähenedes esineb pindmistes kihtides. Tugevate tuultega võib tekkida ka erosioonioht. Tehniliste omaduste muutused: Niiskuse kasv - enamesinev muutus ja suurus sõltub säilitamise ajast. Tavaliselt puudutab see pindmist kihti, mida kastavad sademed ja kuhu sügisel ja talvel kondenseerub sügavamalt aunast vett. Tuhasuse tõus ning lenduvate ainete sisalduse langus näitavad orgaanilise aine kadu aunas. Kuivaine kütteväärtuse muutus üldiselt suureneb aunades mille temperatuur on suhteliselt kõrge (toimunud kuivdestillatsioon) 24. HÜDROTURBA TOOTMINE
makroreljeefi (mäestikud, ookeanisüvikud), mesoreljeef (pinnavormide kõrgusvahed 2100 m) ja mikroreljeefi (kõrgusvahed alla 2 m). R. mõjustab suuresti ökosüsteemide struktuuri ja levikut. Pinnavormide absoluutkõrgusest olenevad kliima ning muld- ja taimkate (kõrgusvööndilisus), nõlva ekspositsioonist ja kaldenurgast maapinnale langev kiirgusenergia, taimede juurestiku laad ja muldade püsivus (kallakpindadel esineb erosioonioht). Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp-i on muudetud, võib ta osutada mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Eristatakse koldelist, nt. asulais, tootmisettevõtteis ja farmides moodustuvat punktreostust ja suuri alasid hõlmavat hajureostust, mida põhjustavad põllul, aias ja metsas kasutatavad väetised ja mürkkemikaalid, õhusaaste jms
kriitilisest. Ühtlase pinnase korral omandab gradient kriitilise väärtuse, kehtima ka maapinnale mõjuva lauskoormuse puhul. Pinnase omakaalust paindemoment. efektiivpinged kogu pinnase ulatuses võrduvad nulliga ja tekib pinnase põhjustatud vertikaalpingele tuleb ainult lisada maapinnale mõjuvast 6.7.7 Seina paigutised Seina vajumine ja kaldumine arvutatakse erosioonioht. Seega võimaldab erosiooniohtu vee väljavoolukohas koormusest tekkiv pinge. Pingeepüür on antud juhul trapets. Jõud mõjub vundamendi vajumi arvutamise meetoditega. pinnasest vähendada pinna katmine rohkem vettjuhtiva pinnasega. trapetsi raskuskeskmes. Praktilistes arvutustes jaotatakse epüür tavaliselt 6.7.9 Ühe toega sulundseina arvutus Tõmbide või tugivarrastega Sellist katet nimetatakse pöördfiltriks
· kuna raie teostatakse ühe võttega, ei vigastata tulevikus enam noori puid; · lageraiel saab laia valiku puidusortimente. Puudused: · lageraiete tulemusena kujunevad ühevanuselised metsad; · järsult muutub metsa elukeskkond; · kaob vana metsa turve, suureneb külmakahjustuse oht; · raiesmikule kasvab LU teket takistav rohttaimestik ja võsa; · raie käigus lõhutakse taimkate ja tihti ka metsamuld; · tekib raiesmike soostumise oht; · nõlvadel tekib erosioonioht; · hulgaliselt raiejäätmeid on metsakahjureile soodsaks sigimispaigaks. Raiesuund - selle all mõeldakse lankide paigutust. Lageraielank tuleb alati paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund on idast läände, sest Eestis on valitsevad lääne - ja edelatuuled. Vastasel juhul avataks mets tuulele ja suureneks tormikahjustuste oht. Liikudes raiesuunaga idast läände, soodustame ka raiutud alade looduslikku uuenemist, sest uuenev ala jääb allatuult. Lankide liitumisaeg - s.o
'1 = (10 - 100,429)2 = 11,4 kPa (20; 0) '2 = (10 - 100,857)2 + 11,4 = 14,3 kPa (40; 0) '3 = (10 - 101,714)2 + 14,3 = 0 (60; 0) Arvutusest nähtub, et tõusva voolu korral, kui ülemise kihi veejuhtivus on suurem alumiste kihtide veejuhtivusest, gradient vee väljavoolu pinnal on väiksem kriitilisest. Ühtlase pinnase korral omandab gradient kriitilise väärtuse, efektiivpinged kogu pinnase ulatuses võrduvad nulliga ja tekib pinnase erosioonioht. Seepärast võimaldab erosiooniohtu vee väljavoolukohas pinnasest vähendada pinna katmine rohkem vettjuhtiva pinnasega. Sellist katet nimetatakse pöördfiltriks. Pöördfiltri materjal peab olema küllalt jämedateraline, et tema veejuhtivus oleks piisavalt suurem kaitstava pinnase omast ja samaaegselt küllalt peeneteraline, et vältida kaitstava pinnase osakeste tungimist filtrisse. Terzaghi uurimuste alusel peaks pöördfiltri materjal rahuldama tingimust
osa keskkonnamõjude hindamisest, loodushoiu meetmete selgitamine; teemaplaneeringute koostamine (n: väärtused maastikus, roheline võrgustik, puhkealad ja mänguväljakud, jalgrattateed ja matkarajad; liiklusega seotud haljastus ja muu kaitsehaljastus jne) 190. Maastikuanalüüsi tekstilise ja kartograafilise osa struktuur. aluspõhi (geoloogia, hüdrogeoloogia, põhjavete kaitstus), • reljeef (mikrokliima, erosioonioht, valgustatus, rekreatsiooniks sobimatud piirkonnad), • veed (põhjavesi, pinnaveed ja -veekogud, vete liikumine, ajutiselt ja pidevalt liigniisked alad), • õhk (mikroklimaatilised inimesele sobimatud maastikuelemendid, tuulekoridorid), • pinnas (mullastik, taimestiku kasvukohatüübid), • biotoobid (looduslähedased kultuurmaastiku kooslused, veekogud, biotoobi koormustaluvus), • maa-ala rekreatiivne potentsiaal,
annaabi.ee 
