nõo madalik Madalaim punkt: Vaikne ookean 0 m Kõrgeim punkt: Nevado Huascaran 6,768 m Rannikujoon: 2,414 km Looduslikud ressursid: vask, hõbe, kuld, nafta, puit, kala, rauamaak, kivisüsi, fosfaat, kaaliumkarbonaat, hüdroenergia, maagaas Maakasutus: põllumaa 2.88 % , püsikultuurid 0.47 % , muu 96.65 % Ohud: maavärinad, tsunamid, üleujutused, maalihked, kerge vulkaaniline aktiivsus Keskkonnaprobleemid: metsaraie (ebaseaduslik); ülekarjatamine viib pinnase erosioonini, kõrbestumine; õhusaaste Limas; jõgede ja rannikuvete reostus nii kohaliku omavalitsuse tegevuse tagajärjel kui kaevandamise jäätmete tõttu Ajalooline kujunemine iseseisvaks riigiks Iidne Peruu oli asukohaks mitmetele prominentsetele Andide tsivilisatsioonidele, eriti inkadele, kelle impeerium hõivati Hispaania vallutajate poolt aastal 1533. Peruu iseseisvus kuulutati välja 28. juuli 1821. aastal, ülejäänud Hispaania väed löödi välja aastal 1824. Riigi arengutase
ringluses (vaata joonist 4). On aineringe seisukohalt avatumaid ja suletumaid ökosüsteeme, suurema kiirusega vahetuvad gaasilised ja vedelad ained. Üldiselt ei kipu väikesed ja väga suletud ökosüsteemid olema pikas perspektiivis jätkusuutlikud. 96. Muld, selle koostis, kujunemine ja omadused? Geoloogilised tingimused ja muld Mingi piirkonna geoloogiliste tingimuste kujunemisel on reeglina pikk ajalugu. Alates plaattektoonilistest liikumistest kuni vulkaanide, settimiste ja erosioonini. Ka Eesti on vaatamata oma väiksusele geoloogiliselt küllaltki mitmekesine. Aluspõhjast oleneb mulla mineraalosa koostis. Aluspõhja kivimid lagunevad väiksemateks tükkideks mehaanilise lagunemise tulemusel (rabenemine) ja keemiliste protsesside toimel (porsumine). Näiteks jää mõju ja CO2 mõju aluselistele kivimitele. Suure osa taimede levikust määravad aluspõhja kivimid. Muld Kõik mullad koosnevad põhimotteliselt kahte liiki tahketest komponentidest: mulla