Portugal Portugal asub Pürenee poolsaare lääneosas ja tal on pikk merepiir Atlandi ookeaniga. Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus Tejo jõgi jagab maa mägisemaks põhja- ja tasasemaks lõunaosaks. Põllumajandusega tegeletakse rohkem lõunaosas. Portugalis valitseb soe vahemereline kliima, mille teeb mõõdukamaks Atlandi ookeani mõju. Suvi on kuum ja niiske, talv suhteliselt soe. Sisemaa ilmastik on ranniku omast tunduvalt vahelduvam. Põhjaosa mägedes sajab palju rohkem kui keskpiirkonnas. Lõunaosas paiknev Algarve piirkond on valdavalt kuiv ja päikesepaisteline. Suvel on keskmine temperatuur umbes 20-28 kraadi, talvel aga umbes 10-15 kraadi. Rannikumägedes sajab kuni 2500 mm aastas, äärmises kaguosas vähem kui 400 mm aastas. Vegetatsioonipikkus on umbes 7-9 kuud ja saaki saab aastas kaks korda. Põhja-Portugalis on valdavalt metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. Lõuna-Portugalis on kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmul...
osa ei ole mullatekke mõjul deferenseerunud,siis on tegu kas leastunud,leetjate,nääiveetunud,leetunud või leede-gleimuldadega. Kui gleimulla arengut mõjutavad perioodilised üleujutused ja uute setete kuhjumine,siis on tegu kas jõe, oja või järve tulvaveest mõjutatud lammi-gleimuldadega,rannikul asuvate mereveega üleujutatavate sooldunud gleimuldadega. Kui gleimulla arengut mõjutavad ajutise aju-või lumesulamisvee mõhul mulla erosioonil vaabanenud mullaosakeste kuhjumine alaliselt liigniiskele mullale,siis on tegu deluviaalne-ehk pealeuhte-gleimuldadega. [6] 3.2.1Gleistunud rähkmullad Kg Järgmine suur osa põllust on kaetud gleistunud rähkmullaga, mille siffer on Kg. Profiili ehituselt sarnased vastavate automorfsete muldadega, erinedes viimastest ajutiselt esineva liigniiskuse poolest. Olulisemaks erinevuseks on gleistumistunnuste, s.o. roostevärvi täpikeste ja väiksemate
haaratakse edasikandesse. Edasikanne tuule, vee ja jää voolude poolt toimuv materjali transport settebasseini, osakeste kulumine, ümardumine. Settimine edasikandvate jõudude mõju vähenemisel setivad purdosakesed settebasseinis maismaal või meres; veekeskkonnas toimub settimine ka lahustest kas otse keemiliselt või kaudselt biokeemilisel teel. Sedimentogenees lähtekivimite murenemisel ja erosioonil, vulkaanide pursetel ja organismide elutegevuse tulemusel kujunenud materjali edasikande ja settebasseini ladestumise protsesside kogum, mille tulemusel moodustub sete. Mattumine protsess, mille käigus settinud materjal kattub uute settekihtidega. Litifitseerimine e kivistumine mattunud setete muutumine tsementeerumise ja osalise ümberkristalliseerumise teel kõvastunud settekivimiks.
võime varustada taimi vajalike toitainete ning vee ja hapnikuga. Viljakoristusega kantakse põllult ära suur hulk toitaineid. Mulla taastumine võtab aega sadu aastaid. Muldakate on suur rikkus, mida on vaja kaitsta ja säästlikult majandada. Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nimetatakse mulla degradatsiooniks ning see jaotub 4-jaks: a) erosioon b) deflatsioon c) füüsikaline degradatsioon d) keemiline degradatsioon Nendest olulisim osa on erosioonil ja deflatsioonil. Mõlemad on looduslikud protsessid, mis aga maa ebaõigel kasutusel intensiivistuvad. Tootliku maa kadu on maailmas hinnatud 5-7 milj hektarini aastas. Erosiooni tagajärjel kantakse pinnaveega ära mulla ülemised kihid. Erosioon võib saada alguse tugevast vihmasajust või kiirest lumesulamisest kui vesi ei suuda maapinda imbuda. Erosioon sõltub ka pindade kallakusest - mida suurem on pinnavormide nõlva kalle seda intensiivsem on erosioon
Pindmine uuristus toimub vihmasadude, samuti lume või jää intensiivsel sulamisel kallakutel, kus vesi valgub piki nõlva allapoole ja kannab kaasa peeneteralist materjali. Uuristus on suurem seal, kus materjal on lahtine (näiteks haritavatel maadel) ja nõlva kalle suurem. Nõlva ülaosast toimub seega materjali (mulla, savi, liiva) ärakanne jalamile, seal aga toimub kuhjumine uhtsette ehk deluuviumina. Lineaarsel erosioonil kujunevad jõed. Pikemad jõed on tuhandeid kilomeetreid pikad: Amazonas, Niilus, Missouri, Jangtse. Peajõgi koos lisajõgedega moodustab jõesüsteemi. Materjali edasikanne jõgedes toimub veeretades mööda põhja (a), hõljumina (b) või lahustunud olekus (c). Aegade jooksul kujuneb jõesängile lisaks jõeorg. Jõesängis voolav vesi uuristab nii kaldaid kui ka põhja. Toimub nii külje- kui ka põhjaerosioon. Esimene neist laiendab, teine sügavdab jõesängi.
Sooldunud rannikumullad Ar Liivasel C-l väiksem erosioonioht Salic Fluvisol (WRB) Erosiooni ulatus sõltub taimkattest Tehakse vahet erosiooniohul ja toimunud erosioonil Sooldunud rannikumullad Ar Metsade ja mitmea. rohumaade puhul märgitakse oht vastava mulla juures Ko(e2) Kui maa üles haritud, siis reaalselt erodeeritud: On merevetest ja mere üleujutustest mõjustatud mullad Ek1...4 kui kihisemine pinnalt
suhtest pole võimeline materjali purustama ja erosioon omab valikulist iseloomu (joon.2.15). "Valikulise" erosiooni puhul toimuvad järgmised elementaarprotsessid: - sideaine kriimustamine ja eraldumine abrasiivosakeste vôi nende kildude poolt, - karbiidse karkassi ja suurte karbiiditerade väsimuslik purunemine. - karbiiditerade eraldumine kildude kaupa. Esimesed kahjustused ilmnevad sideaines kriimude näol. Edasisel erosioonil uuritsetakse sideaine täielikult karbiiditerade vahelt ära. Väiksemad karbiiditerad jäävad ilma sideaine kaitsest ja pudenevad purunemata välja. Suured karbiiditerad, mis istuvad sügaval sideaine sees ei pudene koheselt välja. Otsest karbiiditerade purunemist ei toimu. Üksikud suured karbiiditerad ei pudene välja tervikuna, vaid eemalduvad osade kaupa. Esmalt tekkivad väsimuspraod suurte karbiiditerade nurkades ja servades, mis
annaabi.ee 
