t2 30-60 t330 t3 s Üle 20 (4) Ko(4) tugev Huumuslikud ja turbahorisondid ning Looduslikel maadel tähistatakse erodeeritud mullad je-ga, koos vastava kalde näitamisega Koje(3) metsakõdu Erosiooniaste ei sõltu ainuüksi kallakusest, olles 15 või 20-25 huumushorisondi tüsedus viimasega üldjuhul siiski tugevas seoses. Juhul, kui th 15 või th 15-20 toorhuumusliku horisondi tüsedus haritaval maal ei lange erosiooni aste kaldega kokku, t turvas tähistatakse mõlemad.
Huumuskatte tüseduse ja huumusesisalduse võrdlus nõrgalt erodeeritud rähkmullal Huumushorisondi reaktsioon kõigub 6,5-7,5, konkreetsel uuritud mullal on see 6,6-7,2. Sellise reaktsiooniga mullal saab kasvatada daaliaid, lutserni, otra ja suhktupeeti. Tabelist 2 selgub, et sügavkaeve ümber esineb nii kerget, kui keskmist liivsavi. Nõrgalt erodeeritud karbonaatsed mullad on parema struktuuriga kui leetunud erodeeritud mullad, kuid samas on vähenendu üldine poorsus. Mida suurem erosiooniaste, seda suurem on mulla karbonaatsus, seepärast muutub ka keskmine lõimis raskemaks. Seega on nõrgalt erodeeritud mullad küll karbonaatsed, kuid nende muldade lõimis ei ole muutunud raskemaks, sellistest muldadest on tugevasti koreselised mullad ka põuakartlikud. Küllastusaste on rähksetel muldadel keskmiselt lausa üle 95%. Boniteet jääb 35-44 vahele. [4] Tabel 2. Huumusringi füüsikalised ja keemilised omadused nõrgalt erodeeritud rähkmullal