liikmesriigis ei toimu, aga kui on väikseimgi võimalus, et võiks toimuda. EÜ keskkonnaõiguse otsemõju on siis kui - need on tingimusteta, rakendamine ei ole sõltuvuses ei EÜ ega liikmesriigi täiendavatest meemtetest - on piisavalt täpsed isikutele toetumiseks ja kohtule rakendamiseks. EÜ direktiivid on suunatud riikidele, isikutele üldiselt otsemõju pole, va siis kui on tegu eraõiguslik isikuga kes osutab nt avalikku teenust või omab muid erivolitusi. Tootedirektiivides on võimalik nt ainete sisaldus täpselt määratleda ja liikmesriik peab kehtestama samad normatiivid. Kvaliteedidirektiivide puhul oleneb, kui täpselt on kvaliteet määratletud. Mitmed direktiivid nõuavad lIikmesriigilt täiendavaid meetmeid, edasist täpsustamist, need otsemõju ei oma. RAHVUSVAHELINE KESKKONNAÕIGUS Klassikaline e positivistlik kuni 1972 Stockholmi konverentsini. Reguleeris ainult riikidevahelisi
Riigipea: Võib olla monarh või president. Riigipea pädevus on esitada valitsuse juht ja liikmed, see on parlamendile kinnitamiseks, teatud juhtudel ka kõrgema kohtu koosseis, kui PS seda näeb ette. Ka siis kui erakorraline sõjaseisukord, peab president tegutsema operatiivselt. Esindab riiki rahvusvahelisel areenil, st sõlmida ja parafeerida (paneb oma nimetähed) kokkuleppeid. Selleks ei pea olema erivolitust presidendil. See, et ta on president, sellepärast polegi vaja mingeid erivolitusi. Teostada teatud spetsiifilisi haldustoiminguid, nt ameti ja auastmete andmine, teiste riikide diplomaatide volikirjade vastuvõtmine, anda armu süüdimõistetule. Presidendil on ka PS ettenähtud õigus juhtida riigikaitset ja kriitilistes situatsioonides kuulutada välja sõjaseisukord ja erakorraline seisukord või siis eriolukord. Samuti välja kuulutada mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. Kuulutada välja seadusi. Teatud
annaabi.ee 
