Metallide füüsikalisteks omadusteks on: värvus, plastilisus, tihedus, kõvadus, sulamis- keemistemperatuur, soojas- ja elektrijuhtivus. Metallidel on eriline läige. Nende värvus sõltub sellest, kuidas neeldub metalli pinnale langev valgus. Mida väiksem neeldumine,seda eredama läikega on metall. Värvus sõltub sellest, et erinevad metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. Sellepärast ongi metallid erinevat värvi(vask punane, kuld kollane, ülejäänud erivarjundiga hõbevalged). Metallide plastilisuse põhjuseks on metallilise sideme mittesuunalisus, mis võimaldab üksikute iooniaatomite kihtide nihkumist üksteise suhtes. Mida suurem on tasapindade arv, kus toimub ioonikihtide libisemine, seda plastilisem on metall. Metalli kõvadus ehk vastupidavus teistele materjalidele. Kõige kõvem on teemant. Kõige kõvem metall aga kroom. Vastupidiselt aga kõige pehmemad on leelismetallid.
tuleks pidada eriti huvitavaks, kunda nad märgivad teetähiseid kunstnikku suunal. 15. septembril 1931 läks Adamsoni 15 tööd New Yorki. 30. november 15. detsember 1935. aastal esines Adamson-Eric EKKKÜ kunstinäitusel ,,Pallases" 8 maaliga mitmesugustest zanridest. Kõiki maaliliike käsitles Adamson haruldaselt järjekindla samastiilsusega: niihästi portrees kui ka maastikus huvitas teda võimalikult tihe värvirikkus. Kus harilikult kujutatakse esemeid sama värvi mõninga erivarjundiga, seal tarvitas Adamson-Eric tihti ,,kogu vikerkaare" kilde loendamatuis pehmeis nüanssides saavutas sellega maaliainese suure meelelisuse kui ka õhulisuse. Tegelikul loodusel ei lasknud ta enesele monotoonseid värvipindasid peale sundida; sinist teavast ja valget seinagi tavatses ta täita värvirohkete helkidega ning varjutustega. Tegu oli toonide ammendamisega tegelikkusest, seda näitab Adamsoni maalide üsna tõepärane mõju muidugi juhul, kui neid ei vaadelda liiga