o. muidu rõhtsate kihtide astangulise paindena). Rike levib kirde-edela-suunaliselt 35 km pikkusel alal. Tema laius on 1- 2 km. Rikke kagutiib asub loodetiivast kuni 15 m madalamal. Sonda-Uljaste piirkonna magnetomeetriline kaardistamine tõestas seal juba varem tuntud pealiskorra vertikaalse liikumise otsese seose magnetiliste anomaaliatega mis räägib samuti tektoonilisest aktiivsusest paleosoikumi ajal. ALUSKORD Eesti aluskord jaguneb kaheks suureks erivanuseliseks Edela-Eesti ja Kirde-Eesti massiiviks. Nendevaheliseks piiriks on Loode-Eesti rannikult üle Põltsamaa Pihkva järve läänekaldale kulgev süvamurrangute süsteem (joon.). See on aluskorra põhilisi piire Eestis. Edela-Eesti massiiv jätkub lõunas edasi Põhja-Lätisse. ARHEOZOIKUM Arheozoikumi aegkonna kivimid on esindatud Edela-Eesti massiiviga, mis koosneb väga vanadest (rohkem kui 2,5-2,6 miljardit aastat) kivinditest.
(suktsessioonioht väike ja puud kiirekasvulised). Lehtpuumetsades tuleb rakendada meetode, mis tagaksid liigirikkuse ja mitmekesisuse. Sekundaarsed liigid vajavad uuenemiseks suuri lagedaid alasid või häile, kuna nad ei suuda taluda valguskonkurentsi. Primaarliigid võivad aga edukalt hõivata väiksemaid häilusid. 39. Miks on boreaalsed okasmetsad enamasti suurtel aladel ühevanuselised ja milline raieviis võiks sinna sobida? Suuremate häiringute puudumisel muutub mets erivanuseliseks. Okasmetsades on põlengute sagedus kord 100-200 aasta kohta. Need põlengud on suurepinnalised. Lehtpuu-segametsades on sagedus kord 1000 aasta jooksul. Põlengud on väiksemamõõtmelised. Sobiks lageraie. Harilik kuusk on tundlik lageraie. Kuna okaspuid on kiirekasvulised ja paljunevad seemnepangas olevatest seemnetest, siis on lageraie aksepteeritav. Metsakooslus muutuks on väga vähetõenäoline. Segametsas on enamasti probleemiks see, et looduslik uuendus on hea
annaabi.ee 
