.... 2 Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps................................................................4 Sotsiaalsetest teguritest põhjustatud käitumisraskused............................................5 Kokkuvõtte.................................................................................................................. 6 Viited:......................................................................................................................... 7 Sissejuhatus Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole olemas üht keskmist erivajadust või universaalset viisi samalaadse erivajaduse rahuldamiseks. Siin tuleb igale lapsele läheneda eraldi ja isiklikult, lähtuda konkreetse isiku iseärasustest, loomuomadustest ja tarvidustest. [1] 2 Erivajadusega lapsed erinevad oma võimetelt, tasemelt ja isikuomaduselt teistest lastest
elamuühistute ja KOV-de partnerluslepingutega või jäävad need ühistu otsustada, - ühistutele antakse soodustusi (nt tasuta maad), kuid nad peavad ruume soodustatud tingimustel välja üürima sotsiaalsete riskidega leibkondadele. Segregatsioon sotsiaalne eristus, nt äärelinnarajoonides nn kõduelamurajoonide tekkimine Eluasemevaldkonna probleemid: SOTSIAALSED: Eluasemed pole kõigile Eesti elanikele kättesaadavad; erivajadustel vastavaks kohaldatud korterite vähesus. EHITUSTEHNILISED: Eluasemefondi amortiseerumine ja kvaliteedi langus; eluasemefondi suured energiakulutused. ELUKESKKONDLIKUD: Eluasemekeskkonna kujundamise ebaefektiivsus; miljööväärtuslike eluasemepiirkondade seisundi halvenemine. LÄBIV: Elanikkonna vähene teadlikkus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2007) 1. Mõisted ja ajalooline telg eluasemekorralduses 20
annaabi.ee 
