- aastas kulub raha ca 30%il vastanutest. 8. Ca 60% on tugiisik olemas ja nad saavad piisavalt teenust. Mõned ei ole leidnud või ei tea, et selline võimalus on olemas. Head inimest on raske leida. Peagu 100% oldi nõus, et tugiisik kindlasti või pigem parandab oluliselt pere toimetulekut. 9. Ligi kolmveerand vastanutest leiab, et teraapia on pigem andnud või kindlasti andnud tulemusi. 10.Erivajadusest tulenevate probleemide juures lasteaias/koolis domineerib pigem jah variant ning on toodud mitmeid põhjendusi. Vajaliku kompetentsi olemasolu hindamisel jäid arvamused pigem ei ja pigem jah vahele. 11.Erivajadusega lapse olemasolu peres mõjutab oluliselt pereliikmete tööelu. Üle 50% hinnati mõju oluliseks, 1 vanem töötas osalise kohaga või oli kodus 25% ja ca 20% mõjutas vähesel määral. 12
Erivajadusega laste toetamine Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis Tallinna Kuristiku Gümnaasium järgib kvaliteetse üldhariduse kõigile kättesaadavuse printsiipi. Sõltumata sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost või hariduslikust erivajadusest. Arvestab õpilaste vajadusi ning huve kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel. Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis õppivatest õpilastest on 20% eesti keelest erineva emakeele ja kodukeelega. Lisaks õpivad TKG-s väga erineva materiaalse olukorra ja sotsiaalse taustaga õpilased. Samuti erineva haridusliku erivajadusega õpilased: 1. Üldiste ainealaste raskustega õpilased . 2. Psüühiliste probleemidega õpilased. 3
esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele § 6. Õppe korraldamise põhimõtted Õppe korraldamisel lähtuvad riik, koolide pidajad ja koolid järgmistest põhimõtetest: 1) kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest; KOOLI ÕPPEKORRALDUS Õppekava § 15. Riiklik õppekava (1) Riiklikes õppekavades esitatakse õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning nõuded õppekeskkonnale, õppe ja kasvatuse korraldusele, kooli lõpetamisele ja kooli õppekavale. (2) Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse
aidata saavutada peenmotoorikas vajalik täpsus; rakendada võimalusel individuaalset õppetööd; leida ka vanemate jaoks lapse ja tema arengu kohta igal päeval midagi positiivset. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest. Iga laps on individuaalne ning personaalne töö temaga lähtub otseselt konkreetse lapse andest, raskusest või erivajadusest. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et erivajadusega laps võib väsida ja tüdida kiiremini. Seetõttu on oluline: kindel päevakava; stressirohkete sündmuste vältimine; rohke käelise (mosaiik, puzzle, joonistamine, käsitöö) ja kehalise tegevuse võimaldamine; muinasjuttude ja rahuliku muusika kuulamine; turvatunde loomine;
koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega nõustamiskomisjoni soovitatud õppekorralduse või meetmete rakendamise mõju õpilase arengule ja toimetulekule ning teeb selle põhjal ettepanekud edasiseks tegevuseks, sealhulgas täiendavate uuringute läbiviimiseks või uute soovituste saamiseks nõustamiskomisjoni poole pöördumiseks. (3) Kui elukohajärgses koolis ei ole võimalik korraldada õpet tulenevalt õpilase hariduslikust erivajadusest, on õpilase elukohajärgne vald või linn kohustatud koostöös teiste koolide ja kooli pidajatega tagama õpilasele hariduse omandamise võimalused nõustamiskomisjoni soovituste kohaselt. § 50. Nõustamiskomisjon (1) Maavanem moodustab nõustamiskomisjoni, mille ülesandeks on soovituste andmine koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks, alla seitsmeaastase isiku kooli vastuvõtmiseks ning hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks käesolevas seaduses ja
õpilaste tervislikku seisundit ja toetada selle paranemist või säilitamist, valmistada erivajadustega laps ette elus toimetulekuks ja edasiõppimiseks, Omavahelistes suhetes väärtustada sallivust, kaaslaste vajaduste arvestamist ja abivalmidust, tagada õpilaste, pedagoogide ja lastevanemate rahulolu. Kooli õppekava arvestab õpilaste eripära, mis tuleneb nende füüsilisest, vaimsest, kõnelisest, sotsiaalsest ja kognitiivsest erivajadusest. Õppetöö taseme ja kasvatuslike meetmete aluseks on nõustamiskomisjoni, eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi, psühhiaatri ning eriarstide uuringud ja soovitused. Klassijuhataja (tiimijuht) jälgib koostöös õpilase, aineõpetajate, kasvatajate ning lapsevanematega õppetöö taseme jõukohasust ja teeb vajadusel ettepaneku selle muutmiseks. Kui õpilase teadmiste tase hälbib antud klassi ainekavast, siis määratakse talle tugiteenused, sh individuaalne õppekava.
Rehabilitatsiooni meeskond (sotsiaaltöötaja, logopeed/eripedagoog, tegevusterapeut, füsioterapeut, psühholoog, eriarst, meditsiiniõde) koostab ülevaate erivajadusega lapse arenguks vajalikest teenustest ja kasvukeskkonna tingimustest. (Häidkind, 2008.) Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse arengutaseme põhjalik kirjeldus ning antakse soovitusi õppe- ja kasvatus tegevuste korraldamiseks. Kui lapsele tuleb tema erivajadusest lähtuvalt kohandada väga ulatuslikke kasvukeskkonna muutusi ja ta vajab väga palju erinevaid rehabilitatsiooniteenuseid siis võib lapsevanem pöörduda kohaliku nõustamiskomisjoni poole ning paluda abi. Siit edasi võib kirjeldada erinevaid arendusvõimalusi, mida on võimalik pakkuda erivajadustega lastele koolieelse lasteasutuse näol. Võimalus on erivajadusega laps kaasata koolieelsesse lasteasutusse kas tavarühmas, erirühmas või sobitusrühmas. Millisesse rühma
lasteaiast (90%), info tuleb politseist (89%), …, lapsevanem teavitab (52%), laps ise teavitab (30%) Iga inimese kohustus on lastekaitse seadusest tulenevalt abivajavast lapsest teatada Varajase märkamise ja võrgustikutöö olulisus! Abivajava lapse puhul ei ole tagatud tema turvatunne, areng ja heaolu. Lapse abivajadus võib tuleneda tema võimalikust väärkohtlemisest (sh vägivallast ja hooletusse jätmisest), aga ka tema sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest, pere toimetulekuraskustest jne. Teatada: kov, lastekaitsetöötaja/sotsiaaltöötaja Igal inimesel on kohustus abivajavast lapsest teatada! Lapse abi ja kaitseta jäämise eest vastutab igaüks, kes märkab lapse abivajadust, aga ei anna sellest teada. Rohkem teavet võimalikust abi- ja kaitsevajadusest on loomulikult lastega iga päev töötavatel spetsialistidel (õpetaja, huviringi juht, treener, arst, noorsoopolitseinik jne) ning sellevõrra ulatuslikum on ka nende vastutus vastava
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise eesmärk on toetada puuetega inimeste iseseisvat toimetulekut, sotsiaalset integratsiooni ja võrdseid võimalusi. Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi määrame ja maksame Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule. Sotsiaaltoetuse arvutamise aluseks on sotsiaaltoetuste määr kuus, mis 2017. aastal on 25,57 eurot. Kui sul on puude tõttu lisakulutusi, maksame sulle erivajadusest tulenevaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi. Lisakulud võivad olla seotud näiteks abivahendite või transpordi kasutamisega, hoolduse või rehabilitatsiooniga. Kui sa ei ole koos puude taotlusega puuetega inimeste sotsiaaltoetuse taotlust esitanud, siis toetuse saamiseks esita palun eraldi taotlus. Taotluse leiad meie blankettide lehelt sotsiaaltoetuste osast. Sotsiaaltoetuse taotlus tuleb esitada: igal esmakordsel taotlemisel; puudega lapse toetuselt üleminek puudega tööealise inimese
Eeldatakse, et eelkooliealiste laste vanus peegeldub nende pikkuses kuid lapsed, kes põevad akondroplaasiat on oma vanuse kohta palju lühemad. Nad on terved ja targad ning nende probleemid on psühhosotsiaalsete killast. Sellest olenemata pannakse neid tihti maskoti rolli ning see on neile pigem alandav. Vanemad soovivad, et koolid ja teised programmid jagaksid nende visiooni oma erivajaduse lapse kohta ning päris paljudes eelkoolides pakutakse erinevaid teenuseid olenevalt erivajadusest, näiteks füsioteraapia. Osad vanemad on otsustanud oma lapsi mitte teistega ühte eelkooli panna, sest leiavad, et see ei ole nende lapse erivajadust arvestades parim lahendus. (Smart, 2012, lk 265) Arenguteooriad Freud liigitas mudilase ja eelkooli ealiste laste ea anaalseks etapiks, sest selles vanuses lapsed hakkavad iseseisvalt potil käima ja seeläbi õpivad uusi oskusi ning saavutavad suurema iseseisvuse. Lapsed, kes peavad kasutama kateetrit, on raskem tunda
madal.Märkige, mis liiki erikoole auditiga haarati! Selles auditis peeti silmas sel perioodil tegutsenud Puiatu erikooli, Kaagvere erikooli ja Tapa erikooli. Teisisõnu haarati sel perioodil tegutsenud erikoole. Samuti on viidanud erikoolide toimimise puudustele Õiguskantsler (Õiguskantsleri kontrollkäigud erikooli 2006, 2008, 2009) ja toonud välja, et erikoolides piiratakse laste põhiõigusi ning neile ei ole tagatud erivajadusest lähtuv abi ja sekkumine, ühes erikoolis kannatavad lapsed lisaks ka vaimse ja füüsilise väärkohtlemise käes. Seniesitatud teabe tervikus jääb mulje, et Eesti Vabariigi ajal on erikoolides õpilaste olukord veelgi halvenenud. Kas see ikka on nii? Siin on esile toodud peamised puudused, ei oleks õige öelda, et Eesti Vabariigi ajal on erikoolides halvenenud. Mitmed uuringuid erikoolide tulemuslikkusest on analüüsinud õpilaste edasist käekäiku peale
ühiskonna elu ja keskkonda mõjutavate otsuste tegemisel ja probleemide lahendamisel. See tähendab sotsiaalset kaasatust, et kõik inimesed saavad osaleda täisväärtuslikus ühiskondlikus elus, samas töötada ning olla majanduslikult aktiivsed. See aga on tervist toetava elukeskkonna aluseks, milleks ongi vaja inimeste aktiivset osalemist otsuste tegemisel. Kõigil inimestel peaks olema õigus ja võimalus saada tervishoiuteenuseid, sõltumata east, soost, elukohast, erivajadusest või sotsiaalsest kuuluvusest. Piiratud ressursside puhul võib eelistada üht elanikkonna rühma või inimest ainult lähtuvalt tema tervise vajadustest. Tervishoiuteenuste puhul on oluline just nende kättesaadavus ja kvaliteet. 5 Üldised lahendusvariandid tervisepoliitikas Rahvastiku tervisenäitajad on seotud sotsiaalse sidususega ühiskonnas, mida kõrgem see on seda paremad on tervisenäitajad
süvaõpe) lvõi teevad seda väiksemas mahus kui eakaaslased lKumb nendest variantidest on õige, ma ei saa aru. l lGümnaasiumi riiklikus õppekavas käsitletakse HEV õpilasi ka 13 paragrahvis, mille puhul mulle väga meeldis, et esimesena mainiti andekaid õpilasi. Samuti on väga positiivne koduõppe kajastamine. l l? 13. Hariduslike erivajadustega õpilased (1) Gümnaasium korraldab andekate õpilaste juhendamist. (2) Sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest võib gümnaasium teha talle muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Piiratud teovõimega õpilase puhul kaasatakse nende muudatuste tegemisse õpilase vanem. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga, tuleb muudatuste rakendamiseks koostada individuaalne õppekava.
heaolu eest muul viisil hoolitseda. (2) Kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine on keelatud (füüsiline karistamine keelatud, aga see ei tähenda, et last ei tohi karistada nt mõtlemistool). § 125. Haridus Hariduse andmise asjades arvestavad vanemad ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult (lapsevanemad peavad aru saama oma lapse erivajadusest!!) . LASTEKAITSE SEADUS (1992) : varsti „laste heaolu kaitse seadus“ §10. Laste võrdne õigus saada abi ja hooldust. Lastel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. §40. Õppimise vabadus
(2) Kui eesti õppekeelega põhikoolis õpib eesti keelest erineva emakeelega õpilane, võib kool õpilase vanema nõusolekul eesti keele õpet korraldada «Eesti keel teise keelena» ainekava alusel. (3) Eestis vähem kui kolm aastat elanud õpilase puhul võib lapsevanema taotlusel loobuda B- võõrkeele õppest. (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe toetamiseks võib kasutada § 15 lõikes 5 nimetatud tunniressurssi. (5) Sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest võib põhikool teha talle muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Nende muudatuste tegemisse kaasatakse õpilase vanem. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga, tuleb muudatuste rakendamiseks koostada individuaalne õppekava.
5.)Milliseid lapsi nimetatakse erivajadustega lasteks? Erivajadustega lasteks nimetatakse lapsi, kes erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt sedavõrd, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks keskkonna ümberkorraldamist. 6.)Milliste arenguvaldkondade kaupa arendatakse erivajadustega koolieelikuid? Motoorika, sotsiaalsed oskused, kommunikatsioon, kognitiivsed oskused, eneseteenendus. Vastavalt lapse erivajadusest arendatakse ja koostatakse IAK milles märgitakse arenguvaldkonnad millel erilist tähelepanu pöörata ja mida arendada süvendatult, et mahajäämust vähendada. 7.)Missugused arenguvaldkonnad on kõigil erivajadustega koolieelikutel rohkem või vähem hälbinud? Üldised arenguprobleemid: sotsiaalse kohanemiseraskused, psüühiliste protsesside ja kõne madal arengutase, tunde- ja tahteeluhäired, nõrk motivatsioon, motoorika mahajäämus.
keelelised ja kultuurilised iseärasused samuti andekus mingis arenguvaldkonnas. Kõigepealt tuleb rääkida vanematega ja väga põhjalikult kokku koguda info lapse erivajaduste kohta. Tuleb hoolikalt analüüsida, kas suudan lapsele pakkuda tema erivajadustest sõltuvat kasvukeskkkonda, kas on võimalik teha hoius vastavad muudatused lapse erivajadusest sõltuvalt. Erivajadustega lapse toetamine ei ole mitte ainult pere ja hoiu vaid nende mõlema koostöö, eesmärk on lapse igakülgne arengu toetamine. Kuna lapsed kes hoidu tulevad on väikesed ei pruugi nende eripärad kohe märgata olla. Igapäevaselt koos lastega olles ja tuginedes õpitule võin avastata teatud kõrvalekaldeid. Kindlasti ma jälgin esialgu lapse arengut,
oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes. § 6. Õppe korraldamise põhimõtted Õppe korraldamisel lähtuvad riik, koolide pidajad ja koolid järgmistest põhimõtetest: 1) kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest; 2) õpilaste liikumisel ühelt kooliastmelt, õppevormilt või haridustasemelt teisele ei ole riiklikest õppekavadest lähtuvaid takistusi; 3) kool lähtub oma tegevuse korraldamisel riiklikes õppekavades väljendatud ühiskonna ootustest, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja vanemate ettepanekuid ja piirkonna eripära; 4) õpilaste vajadusi ja huve arvestatakse kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel.
enamarenenud valdkondade (nt füüsiline, sotsiaalne, kognitiivne areng) hindamist ja sobiva arendustöö planeerimist ning teostamist. Seega hõlmab mõiste varajane sekkumine erinevaid tegevusi 0–7 a lapse ja tema perekonnaga ja eeldab tihedat koostööd partnerite (arstid, psühholoogid, pedagoogid, lapsevanemad jt) vahel. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada lapse perekonda. Lapse arenguks on vajalikud erivajadusest tulenevad lisatingimused (spetsialistid, teenused, abivahendid) ja sisuliselt erineva rõhuasetusega arendustegevus. Varajase sekkumise planeerimisel ja elluviimisel tuleb arvestada järgmisi üldpõhimõtteid: • arendustegevuse alustamine niipea, kui selle vajadust on märgatud, • individuaalne lähenemine vastavalt lapse arengulistele erivajadustele ja keskkonna võimalustele, • perekonna ja spetsialistide kaasamine, meeskonna- ja võrgustikutöö,
..................17 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................21 ALLIKAD................................................................................................................................23 2 SISSEJUHATUS Referaadi ,,Anne kui erivajadus" eesmärk on tutvustada andekuse mõistet, selgitada kontseptsiooni andekusest kui erivajadusest ning kirjeldada võimalikke meetmeid andekate laste toetamiseks. Teemaarenduses võib lugeda andekuse mõiste tähendusest, andekuse põhjustest ning andekusest hariduslike erivajaduste kontekstis: mil viisil on andekus käsitletud eesti haridusseadustikus ning kuidas andekaid märgata ja aidata. Referaadi teises pooles on võrdluseks ja teema rikastamiseks sisse toodud Austria, Saksamaa ja Sveitsi kogemus andekate hariduses.
vähem illustreerivaid materjale. ➧Lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskused. Need peaksid olema piisavad, et neid saaks kasutada ka teiste ainete omandamisel. ➧Motivatsioon, enesehinnang ja sotsiaalne areng. Milliste puuete puhul milliseid teenuseid on sekkumiseks tarvis koolieelses eas. Sõltumata sellest, millises haridusasutuses laps käib või kas ta õpib tava- või eriklassis, vajab ta ikkagi arendamist oma erivajadusest lähtuvalt. Enamasti vajavad lapsed hoopis laialdasemat abi kui vaid sellist, mis otseselt seostub tema põhiprobleemiga. Erivajadustega laste arengu toetamisel tuleb lähtuda eeldusest, et psüühika toimib tervikuna ja kui mingi osa psüühikast on kahjustatud, siis kannatab vähemal või rohkemal määral ka ülejäänud psüühika. Seega tuleb lapsele pakkuda tuge mitte ainult tema põhiprobleemi korrigeerimisel vaid hoopis laiemalt
annaabi.ee 
