• Sõjaväeteenistus • Nõrga tervise tõttu ei pidanud vara ärkama • Nooruses reisis palju • Teoseid üsna vähe • “Arutlus meetodist” ilmus 1637. • “Geomeetria” - teadusajaloo klassika • Arendas välja analüütilise geomeetria ja avas tee modernsele matemaatikale • Ilmudes ei äratanud erilist tähelepanu • Kirjutatud prantsuse keeles, mitte ladina keeles, mida kasutati muidu • Eriteaduslikud tööd tekitasid tormilist poeemikat • “Metafüüsilised mõtisklused” 1641 - Descartes’i filosoofia kõige tuntum ja täielikum tervikesitus • “Filosoofia põhimõtted” 1644 - kõige mahukam avaldatud töö, pühendas maapaos olevale printsess Elizabethile • “Hingeliigutused” 1649 - kirjavahetus kuninganna Kristiinaga viis selle teoseni. Kuningannat liigutas teos südamepõhjani ja kutsus filosoofi oma õukonda. Pärast pikka
Metafüüsika on kõige üldisem seletus kõikidele asjadele siin Maal. (kui ma viskan kivi üles ja see kukub maha teatava kiirusega füüsika. Aga kui ma küsin, miks ma kivi loobin metafüüsika). Filosoofia on metafüüsika. Igasugune filosoofia ei ole muud, et kujutatakse ette mingi alus ning sellele ehitatakse üles kõik muu maailmas. *Heidegger tõmbab Platoni metafüüsikal püsivale maailmale kriipsu peale, sest 19. sajandi positivistliku filosoofiaga maailmas omavad tähendus vaid eriteaduslikud tulemused. Kogu filosoofia on ettekujutus, alanud Platonist, üks filosoof pole parem kui teine, kõik räägivad ühest ja samast asjast tekib surnud ring. Kõik teadmised on eksiteel. H. Ütleb, et kreeka mõistete tõlkimisel on toimunud muutumine ja on kadunud kreeka maailmamõistmise ja mõtlemise ehedus. Heideggerliku vaate järgi on aga Platoni viga selles, et ta suunas mõtlemise ebaolulisele, püüdes näha tõeliselt olevat, väljaspool meid endit. Tegelikult peab
asjadele siin Maal. (kui ma viskan kivi üles ja see kukub maha teatava kiirusega füüsika. Aga kui ma küsin, miks ma kivi loobin metafüüsika). Filosoofia on metafüüsika. Igasugune filosoofia ei ole muud, et kujutatakse ette mingi alus ning sellele ehitatakse üles kõik muu maailmas. *Heidegger tõmbab Platoni metafüüsikal püsivale maailmale kriipsu peale, sest 19. sajandi positivistliku filosoofiaga maailmas omavad tähendus vaid eriteaduslikud tulemused. Kogu filosoofia on ettekujutus, alanud Platonist, üks filosoof pole parem kui teine, kõik räägivad ühest ja samast asjast – tekib surnud ring. Kõik teadmised on eksiteel. H. Ütleb, et kreeka mõistete tõlkimisel on toimunud muutumine ja on kadunud kreeka maailmamõistmise ja mõtlemise ehedus. Heideggerliku vaate järgi on aga Platoni viga selles, et ta suunas mõtlemise ebaolulisele, püüdes näha tõeliselt olevat, väljaspool meid endit
annaabi.ee 
