Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]
siis on ta vanasõna, kui aga traditsiooniline, püsistunud komponent moodustab predikaatrühma vm.
osa lausest, siis on see kõnekäänd või fraas. See kriteerium ei tööta siiski laitmatult. Oleks tädil
rattad all, oleks omnibuss või Hundid söönud, lambad terved või Lammas küsib vähilt villu on
kindlasti süntaktiliselt terviklikud laused, kuid ei anna pärisvanasõnade mõõtu välja.
Kõige selgema vahe annaks loogiline (õieti: loogilis-kommunikatiivne) eristuskriteerium:
vanasõnad on üldistavad ütlused, kõnekäänud ja fraasid on mitteüldistavad ütlused. Vanasõna
on põhimõtteliselt mingi seaduspärasuse, üldkehtiva kausaalse seose formuleering, täpsemalt selle
rakendus mingis konkreetses suhtlussituatsioonis: "igaüks ja ka see siin..."; "alati kõikjal nagu ka
siin praegu on nii, et..." vmt. Vanasõna kui seaduspärasuse kaudu võime praktilises suhtlemises teha
prognoose ja anda seletusi. Näiteks:
annaabi.ee 
