nii somaatilistes kui sugurakkude eellasrakkudes, esineb oluline koeeelistus. Loeng 5. Rakkude diferentseerumine · 7. Millised struktuursed ja funktsionaalsed 1. Mis on rakkude diferentseerumine ja kuidas muutused toimuvad rakkudega ta on seotud arenguga? diferentseerumisel- too mõned näited? · Rakkude eristumisprotsess, mille · Toimuvad muutused rakusisestes käigus omandavad rakud kindlale struktuurides, vastavalt raku rakutüübile iseloomulikud tunnused. tulevasele funktsioonile, nt. närvirakud See tagab meie keha terviklikkuse, moodustavad diferentseerumise võimaldab organismi lõpliku struktuuri käigus sünapseid, erütrotsüüt kaotab
ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.[1] Näiteks meristeemi rakkude või tüvirakkude diferentseerumise tulemusel kujunevad mitmesugused spetsialiseerunud koed. Muutumise all peetakse silmas nii arenemist kui ka küpsemist. Eristumisprotsess võib muuta nii raku kuju, suurust, membraanipotentsiaali, morfogeenide kontsentratsioonigradienti, vastuvõtlikkust signaalidele jm. Arvatakse, et muutumise ajal muutub fenotüüp, kuid ei muutu muutu raku genotüüp. Diferentseerumine sõltub ka raku potentsusest, nii moodustuvad totipotentsetest tüvirakkudest kõik rakud, pluripotentsetest mitmesugused ja unipotentsetest tüvirakkudest peamiselt üks kindel tüüp diferentseerunud rakke
annaabi.ee 
