● 1942 – "Mureliku suuga". ● 1954 – "Sädemed tuhas". ● 1963 – "Ääremail" (8 algupärast luuletust ja 36 tõlget). ● (1981 – "Mu süda laulab"). MARIE UNDERI LOOMINGU ISELOOMULIKUD TUNNUSED ● Underi luules elab ja kõneleb armastav naine : tundeline, avameelne ning ümbritsevale ilule vastuvõtlik. ● Underi kujutuslaad on suuresti impressionistlik. ● Tema kujundid toetuvad kõige levinumatele, hästi eristatavatele võtetele - võrdlustele, metafooridele ja epiteetidele -, ent on samas isikupärased, tundeelavad. ● Erinevad nähtused, nagu loodus, asjad, inimese keha ja tunded, on Underi luules kõnekalt kõrvuti, võrdluste ja asenduste kaudu üksteisega seotud. See on naiselik harmooniline maailm, kus kõik, ka pisiasjad, on tähelepanuväärsed ja poeetilised. ● Nagu Underi esikkogu pealkiri osutab, on Underi paljud luuletused vormilt sonetid.
kõikehõlmavat, üldtunnustatud õiguse definitsiooni õigusteadus ei tunne. See on ka arusaadav, sest mingil kirjeldusel on pea võimatu asendada niivõrd keerulist nähtust, mida loovad suured inimhulgad ja millest iga inimene on ehk suuteline hoomama vaid mingeid fragmente. Õigust on püütud kirjeldada erinevate meetoditega. Näiteks substantsiaalse reduktsiooni teel, mis seisneb uuritava nähtuse taandamises mingitele olemuslikele, relevantsetele ja selgelt eristatavatele alustele; ning kontseptuaalse reduktsiooni teel, mille “olemuseks on üksikmõistete klassifitseerimine ja kategoriseerimine, eesmärgiga suurendada kirjeldatavate mõistete mahtu ja seeläbi neid lihtsustada, vähendamaks kirjelduse üldist (füüsilist) mahtu”. Viimatinimetatud kontseptuaalse “reduktsiooni eesmärk on sisuliselt episteemiline suurendada kirjelduse seletusjõudu ja lihtsustada arusaamist.” (Rosentau 2004, lk 14)
Müütidega on seotud: vanakreeka tragöödidad, Vana Testamendi müüdikogumik, rahvapärimuste kangelaseeposed, antiikainesega rüütliromaanid jne. Kirjandusteooria koolkonnad Strukturalism. Strukturalism lahkab süstemaatiliselt põhistruktuure, millele toetub inimkogemus (sh looming). See süstematiseerib inimkogemusi ja seda rakendatakse mitmeti (lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia jne). Strukturalism tugineb inimkogemuses jms eristatavatele pindmistele nähtustele ja struktuuridele ja neid reguleerivatele nähtustele. Struktuuri looja on inimmõistus, mitte iseseisvalt eksisteerivad. Struktuur on kontseptuaalne raamistik füüsiliste nähtuste jms mõistmiseks; üksused: terviklikkus (tervik on enam kui osad), dünaamilisus (struktuur muutub), eneseregulatsioon (genereeritud elemendid alluvad süsteemi reeglitele). Enne Saussure’i uuriti keeli diakrooniliselt (keele ajalooline muutumine)
1999; 9) Eesti Põhikaart (digitaalkaart) M 1:10 000, koost. 2002 Kasutatud kaartidest on kõige detailsem 1978. a. koostatud plaan ning katastri aluskaart, millel on kõlvikute piirid kõige selgemini eristatavamad. Väiksemamõõtkavaliste kaartide järgi on kõlvikute vahel piire tõmmata veidi keerulisem. Kaardianalüüsil kasutati MapInfo 6.5 tarkvara. Paberkaardid skaneeriti. Saadud rasterkaart registreeriti (seoti koordinaatidega) MapInfo keskkonnas vastavalt selgelt eristatavatele kohtadele rasterpildil ning vektorkaardil Eesti Baaskaardil (põhikaardi projektsioonis). Antud juhul osutus sobivaks kasutada kaartidel olevaid sarnaseid jõemeandreid. Eelpool nimetatud kaardimaterjalilt eristati niidu-, võsa ja metsaalasid. Selleks digitaliseeriti nende alade piirid arvestades kaartidel olevaid leppemärke. Tekitatud polügoonidel võrreldi erinevate koosluste pindalasid. Nende paremaks võrdlemiseks on võetud põhjapiiriks Soomaa
kõikehõlmavat, üldtunnustatud õiguse definitsiooni õigusteadus ei tunne. See on ka arusaadav, sest mingil kirjeldusel on pea võimatu asendada niivõrd keerulist nähtust, mida loovad suured inimhulgad ja millest iga inimene on ehk suuteline hoomama vaid mingeid fragmente. Õigust on püütud kirjeldada erinevate meetoditega. Näiteks substantsiaalse reduktsiooni teel, mis seisneb uuritava nähtuse taandamises mingitele olemuslikele, relevantsetele ja selgelt eristatavatele alustele; ning kontseptuaalse reduktsiooni teel, mille "olemuseks on üksikmõistete klassifitseerimine ja kategoriseerimine, eesmärgiga suurendada kirjeldatavate mõistete mahtu ja seeläbi neid lihtsustada, vähendamaks kirjelduse üldist (füüsilist) mahtu". Viimatinimetatud kontseptuaalse "reduktsiooni eesmärk on sisuliselt episteemiline suurendada kirjelduse seletusjõudu ja lihtsustada arusaamist." (Rosentau 2004, lk 14)
annaabi.ee 
