Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Erisoojus - FÜÜSIKALINE SUURUS, MIS NÄITAB, KUI SUUR SOOJUSHULK ON VAJA ÜHE MASSIÜHIKU AINE SOOJNDAMISEKS ÜHE KRAADI VÕRRA vee erisoojus tähendab, et 1 kg vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra tuleb talle anda soojushulk 4200 J. sulamine ja tahkumine- sulamine on tahke aine muutumine vedelaks, tahkumine vedeliku muutumine tahkeks.
Erisoojusmahtuvust kasutades on metalli ligikaudne aatommass 60,6483. Kõige lähem aatommassilt on koobalt (Co), mille aatommass on 59 (58,93) või nikkel (Ni), mille aatommass on 59 (58,69). Kuna kasutatav metall jäi katse alguses määramata, siis ei saa leida ka katses tehtud viga.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Erisoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine soojendamiseks, sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine sulatamiseks 2. Kuidas soojenevad ja jahtuvad suure erisoojusega ained? Soojenevad aeglaselt , samuti jahtuvad aeglasemalt 3. Millise aineoleku muutused vajavad soojust ja millised eraldavad soojust ? Tahkest-vedelaks-gaasiliseks---vajavad soojust Gaasilisest-vedelaks-tahkeks---eraldavad soojust 4. Nimeta soojusülekande liigid.

Erisoojus on kuiva õhu erisoojuse ja veeauru erisoojuse summa: d cnõ = ckõ + cva , (1.11) 1000 kus ckõ on kuiva õhu erisoojus, ckõ =1,005 kJ/(kg·K) vahemikus 0…100 ºC, cva – veeauru erisoojus, cva =1,8 kJ/(kg·K).
Erisoojus - soojushulk, mis on vaja ühe massiühiku temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. J/gK Kalorimeetria on toiming, mis võimaldab eksperimentaalselt määrata ülekandeil eralduvat soojushulka.
Erisoojus – füüsikaline suurus, mille väärtus sõltub keha materjalist ning m( t L − t A ) ta on arvuliselt võrdne selle soojushulgaga, mida on vaja anda kindla massiga kehale selleks, et keha temp.

Erisoojuse ühik on džaul kilogrammi ja kelvini kohta (J/kg K). Metallidel ja nende sulamitel on teiste ainetega võrreldes väike soojusmahtuvus, mistõttu nende kuumutamiseks kulub vähe soojust.
Erisoojus ce – soojushulk, mis kulub 1 g aine Standardne entalpia - reaktsiooni entalpia 298K juures temperatuuri tõstmiseks 1° võrra Standardne entalpiamuut delta H– sellise protsessi
Erisoojuse ühik on J/(kg*K) , Moolsoojuse ühik J/(mol*K). 2. Vabadusastmete arvu all mõistetakse sõltumatute suuruste arvu, mille abil on võimalik määrata süsteemi olekut.

Erisoojuse si - ühikuks on J / (kg K) . Seega ülekantav soojushulk Q = c m ∆T ja keha soojusmahtuvus C = c m . Aine moolsoojus on ühe mooli selle aine soojusmahtuvus.
Erisoojus cv – keha soojusmahtuvus jääval ruumalal – gaasi soojendamisel ei lasta sel paisuda J/(kg*K) Aine moolsoojus on ühe mooli selle aine soojusmahtuvus.
Erisoojus ce – soojushulk, mis kulub 1 g aine temperatuuri tõstmiseks 1K võrra Moolsoojus Cm – soojushulk, mis kulub 1 mooli aine temperatuuri tõstmiseks 1K

Erisoojus on soojusmahtuvus massiühiku kohta (c= C/m) entroopia on Q/T=S. Entroopiat ei saa mõõta, seda kasutatakse süstemaatilise oleku määramiseks.
Erisoojus - (ka erisoojusmahtuvus) on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.
Erisoojus – soojusmajtuvus massiühiku kohta; soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.

Erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis tõstab antud aine ühe massiühiku temperatuuri ühe kraadi võrra Valem: ………………………….
Erisoojus – on soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks ühe temperatuuri ühiku võrra.
Erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis on vaja anda teatud kogusele kehale tema temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra.

Erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis tõstab antud aine ühe massiühiku temperatuuri ühe kraadi võrra : (valem vihikus)
Erisoojuse si - ühikuks on J / (kg . K) . Seega ülekantav soojushulk Q = c m T ja keha soojusmahtuvus C = c m.
Erisoojuseks nimetatakse soojushulka, kulub ühe kilogrammi aine temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra.

Erisoojus on soojushulk, mis on vaja anda massiühikule ainele, et tõsta selle temperatuuri 1K võtta.
Erisoojus on soojushulk, mis kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra.
Erisoojus cv – keha soojusmahtuvus jääval ruumalal – gaasi soojendamisel ei lasta sel paisuda J/

Erisoojus ce on soojushulk, mis kulub, et tõsta ühikulise massiga keha soojust ühe kraadi võrra.
Erisoojus – nim. soojushulka mis on vaja juurde juhtida ühele hulgaühikule, et tõsta temp.
Erisoojus c - soojushulk, mis tõstab 1kg aine temperatuuri 1K võrra, neid võib leida tabelist.

Erisoojus cp – keha soojusmahtuvus jääval rõhul – gaasi soojendamisel hoitakse rõhk const.
Erisoojus – näitab soojushulka, mis on vajalik 1g aine temperatuuri tõstmiseks 1*C võrra.
Erisoojus – Näitab, milline soojushulk tuleb 1kg ainele anda, et ta t0 tõuseks 1K võrra.

Erisoojus on võrdne soojushulgaga, mis on vajalik selleks, et tõsta 1kg antud aine temp.
Erisoojus – soojushulk, mida vajatakse, et materjali massiühiku to tõuseks 1o võrra.
Erisoojus – soojushulk (J), mis tõstab antud aine massiühiku (kg) temperatuuri 1 K

Erisoojus – kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et 1 kg massiga keha soojeneks
Erisoojus on 1 cal =4, 17 J, mis tõstab 1 grammi vee soojust 1 kraadi ( C ) võrra.
Erisoojused on tabeliväärtustele lähedasemad küttekeha suurema võimsuse juures.

Erisoojus on soojushulk, mis on vaja anda massiühikule ainele, et tõsta selle
Erisoojus on soojushulk teatud ainehulga temperatuuri tõstmiseks 1 K võrra.
Erisoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine soojendamiseks 1 C võrra.

Erisoojus – aine soojuslikke omadusi iseloomustav füüsikaline suurus.
Erisoojus on väike(1,..). Kulu on suurem kui veel.
Erisoojus - Ühikulise massiga keha soojumahtuvus.

Erisoojuse mõõtühik on üks džaul kilogramm-kelvini kohta.
Erisoojused on ära toodud eraldi failides.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun