George Berkeley eksperimentaalfilosoofia
neegerorje ja alkoholismi ja rõugete kätte surevad indiaanlasi, keda peeti ristimise jaoks
ebavääriliseks. Raha kolledzi jaoks ei saabunud end Berkeley leidis oma esimese õpilase ja
järelkäija-Samuel Johnsoni, tulevase Kuningliku kolledzi presidenti, mis oli aluseks Columbia
ülikoolile.
1734. aasta mais pühitseti ta Cloyne peapiiskopiks, ta pöördus tagasi Iirimaale ja asus elama
väikesesse Cloyne´i asulasse, kus viibis oma ülejaanud elu 18 aastat. 1744.aastal ilmus tema
eriskummaliseim teos ,,Siris", mis oli segu teraapiast, filosoofiast ja müstikast. 1752.augustil
kolis Berkeley Oxfordi, kus tema teine poeg ülikooli asus. Tema elu seal ei kestnud aga kaua,
juba 1753. aastal suri ta täiesti ootamatult, ajal mil tütar talle teed serviis, apopleksia
tagajärjel.
Berkeley eksperimentaalfilosoofia
George Berkeleyd loetakse empiristiks; see tähendab, et ta pidas igasuguse tunnetuse aluseks
kogemust