riidetootjateks.Riideid valmistati linast ja villast. Nimeta 7 katoliku kiriku sakramenti. Milline neist ei saanud olla kõigile usklikele kohustuslik? Põhjenda. Ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine Ei saanud olla kohustuslik: armulaud, sest see oli osasaamine Kristuse ihust ja verest ( e.leivast ja veinist ), veini anti ainult vaimulikele, ilmalikud pidid piirduma leivaga. Too neli näidet keskaegsete linnade eriseisundist maa-asulatega võrreldes. 1)linnad- käsitöö-ja kaubanduskeskused 2)paiknemine soodsas kauplemiskohas 3)elanikkonna arv pisut suurem 4)linn moodustas omavalitsusliku kogukonna Millised erinevused kujunesid roomakatoliku ja kreekakatoliku kiriku vahel? Too kaks näidet. Mis aastal ja milleni erinevused viisid? Aastal 1054 ( Suur kirikulõhe ) 1)roomakatolik kirik: katolik usk , kreekakatolik kirik: õigeusk 2) paavst patriarh
usupidustustel ja uskusid et see toob neile parema saatuse pärast surma. Kristluse tekkimine Rooma võimule allus ka Palestiina Vahemere idarannikul, selle elanike juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik, seega ei saanud nad Jahvele truudust murdmata teisi jumalaid austada. Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult eha nõudnud neilt pikka aega religioossed auavaldusi Rooma jumalatele ja keisritele. Eriseisundist hoolimata püsis paljude juutide seas rahulolematus võõramaise ülemvõimuga ja oodati ammu ette kuulutatud Taaveti soost valitsejat, kes tooks õnneajastu ja taastaks Iisraeli muistse hiilguse. Juutide messia ootusel põhines ka I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus. Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, kes mööda maad ringi rändas ja kuulutas jumalariigi peatset saabumist. Jeesuse suuliselt edasi antud õpetuse panid kirja tema jüngrid
nimest tuleneb rikka kultuurisoosija üldnimetus- metseen. Ristiusu sünd Kristluse tekkimine Rooma võimule allus ka Palestiina Vahemere idarannikul, selle elaniku juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik, seega ei saanud nad Jahvele truudust murdmata teisi jumalaid austada. Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religioosseid auavaldusi Rooma valitsejatele ja jumalatele. Eriseisundist hoolimata püsis paljude juutide seas rahulolematus võõramaise ülemvõimuga ja ootus, et ammu kuulutatud Taaveti soost valitseja- messias toob õnneajastu. Juutide messia ootusel põhines ka I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja imetegija Jeesuse õpetus. Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi ehk taevariigi peatset saabumist. Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid
annaabi.ee 
