Arvepidamise ajalugu
vajadus pidada arvestust loomade ja vara suhtes, siis hakati pidama arvestust. Muinasajal oli
arvepidamine staatiline, seega faktide fikseerimisel põhinev. Numbreid ei olnud, seega oli kasutusel
loendamine. Linnade ja riikide tekkega tekkis vajadus statistilise arvepidamise järele. Arvude
märkimine oli sümbolitega. Kasutati luid, keppe ja savipulki. Vajadusel eristada asju tulid
kasutusele joonised, kuid lihtsam oli kasutada hieroglüüfe ja numbrimärke, mis olid erirahvastel
erinevad. Abiks olid sõrmed ja tekkis kümnendsüsteem. Numbrisüsteemi arendajateks olid sumerid
ja nad kasutasid erimärke, mida vajutati savitahvlitele. Muinasaja riikides esimeseks
raamatupidamist reguleerivaks seaduseks võib pidada Hammurapi koodeksit. Kasutati liitintresside-
ja korrutustabeleid. Arvepidamisega tegelesid üleskirjutajad, kes kirjutasid savitahvlitel.
Kaubandustehingutega seoses tekkisid muinasajal juba nn arvepidamismeetmed. Egiptuses oli
laoseisu arvestus
annaabi.ee 
