a. kodakondsuse alused, kuulub riigi suveräänsete õiguste hulka. Diplomaatilise immuniteediga isikute funktsiooniks on esindada kodumaad välisesinduse asukohariigis, välisesindusega võrdsustatud esinduse funktsiooniks aga esindada näiteks vastavat rahvusvahelist organisatsiooni. Seetõttu ei ole neil esindajatel asukohariigis poliitilisi põhiõigusi (nt valida parlamenti või osaleda muul viisil asukohariigi poliitilise süsteemi kujundamisel). Immuniteet tagab samas neile eriprivileegid - nt asukohariigi politsei ei tohi peatada diplomaadi vastavalt tähistatud autot või diplomaati arreteerida. Teiste riikide diplomaatilise immuniteedita kodanikud (nt turistid, ajutise või alalise elamis- ja/või tööloaga isikud) ei oma asukohariigis poliitilisi põhiõigusi (samuti nt valida parlamenti või osaleda muul viisil asukohariigi poliitilise süsteemi kujundamisel), kuid alluvad asukohariigi jurisdiktsioonile. Nn
1419 Ungari, Tsehhi ja Saksa-Rooma ühendati personaaluniooniga. 1419-1437 kestnud hussiitide sõdade ajal kaotasid Luxemburgid võimu Tsehhi üle. 1437 sai Luxemburgide liin otsa ning lõppes Saksa-Roomat, Tsehhit ja Ungarit ühendanud personaalunioon. Karl I - oli Luxemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas. 1356 andis ta välja Kuldbulla(Euroopa monarhide poolt väljaantud riiklikult tähtsad ürikud), mis määras kindlaks keisrite valimise korra ja andis eriprivileegid kuurvürstidele. Ta rajas Böömimaa pealinna Prahasse Karli ülikooli ning valitses sealt ka impeeriumi. Ta on tänapäevalgi üks suuremaid tsehhide rahvuskangelasi, ehkki pärines tegelikult saksa dünastiast. Vaclav IV Tsehhi kuningas 1378-1400. Karl IV poeg. Vaclavi ajal nõrgenes Tsehhis kuningavõim ja tugevnes feodaalide mõjuvõim (kuninganõukogu asutamine 1396). Saksa troonilt kukutasid ta 1400 kuurvürstid. Vaclav toetas algul J
a. kodakondsuse alused, kuulub riigi suveräänsete õiguste hulka. Diplomaatilise immuniteediga isikute funktsiooniks on esindada kodumaad välisesinduse asukohariigis, välisesindusega võrdsustatud esinduse funktsiooniks aga esindada näiteks vastavat rahvusvahelist organisatsiooni. Seetõttu ei ole neil esindajatel asukohariigis poliitilisi põhiõigusi (nt valida parlamenti või osaleda muul viisil asukohariigi poliitilise süsteemi kujundamisel). Immuniteet tagab samas neile eriprivileegid - nt asukohariigi politsei ei tohi peatada diplomaadi vastavalt tähistatud autot või diplomaati arreteerida. Teiste riikide diplomaatilise immuniteedita kodanikud (nt turistid, ajutise või alalise elamis- ja/või tööloaga isikud) ei oma asukohariigis poliitilisi põhiõigusi (samuti nt valida parlamenti või osaleda muul viisil asukohariigi poliitilise süsteemi kujundamisel), kuid alluvad asukohariigi jurisdiktsioonile. Nn
a. kodakondsuse alused, kuulub riigi suveräänsete õiguste hulka. Diplomaatilise immuniteediga isikute funktsiooniks on esindada kodumaad välisesinduse asukohariigis, välisesindusega võrdsustatud esinduse funktsiooniks aga esindada näiteks vastavat rahvusvahelist organisatsiooni. Seetõttu ei ole neil esindajatel asukohariigis poliitilisi põhiõigusi (nt valida parlamenti või osaleda muul viisil asukohariigi poliitilise süsteemi kujundamisel). Immuniteet tagab samas neile eriprivileegid - nt asukohariigi politsei ei tohi peatada diplomaadi vastavalt tähistatud autot või diplomaati arreteerida. Teiste riikide diplomaatilise immuniteedita kodanikud (nt turistid, ajutise või alalise elamis- ja/või tööloaga isikud) ei oma asukohariigis poliitilisi põhiõigusi (samuti nt valida parlamenti või osaleda muul viisil asukohariigi poliitilise süsteemi kujundamisel), kuid alluvad asukohariigi jurisdiktsioonile. Nn