Võivad olla täiesti sotsiaalsed normid ja õigusesse selgelt kirjutamata. Nt sa ei tohi tappa! Sekundaarnormid – KarÕ normid on need ja nad tagavad primaarnormide kaitse. Keeldu tappa KarS ei leia, aga seal on sätestatud primaarnormina tapmise keelu eest karistus. Nt tapmise eest karistatakse... Subjektiivsed õigushüved – tervisele, elule jne. Kollektiivsed õigushüved – loodus, avalik kord tervikune jne. 2. Õiguskorra kaitse, et tagada terviklikkus ja puutumatus. KarS § 56. Eripreventiivne eesmärk on see, et edaspidi isik sama tegu ei teeks. KarS peab tagama usu normikindlusesse, et inimene oleks kindel õigusnormi toimimises. Karistusõigus on olemuselt imperatiivne ning sätestab käsud ja keelud, milles ei saa kokkuleppida nii nagu eraõiguses. Absoluutne karistusteooria – karistuse põhjendatus pole vajalik, vaid karistus iseenesest ongi juba põhjendus. Meil seda ei rakendadata. Ilmselt autoritaarses riigis Relatiivne karistusteooria
Erinevates riikides on põhiõiguste kaitse standardid erinevad. - Euroopa Liidu instrumendid – riikide vaheline koostöö on reguleeritud EL-i poolt - Rahvusvahelised õigusabikokkulepped – reguleerivad riikide koostööd väljaspool EL- i, nt Interpol. Kui puuduvad sellised kokkulepped koosöö jaoks, on riikidel alati teha ühekordne kokkulepe koostööks. Peruus ja Tais ranged karistused, neil eripreventiivne karistus – kui su kätte saame, siis sa enam kunagi ei kaubitse narkoga, Eestis üldpreventiivne. - Ad hoc koostöö - Välissuhtlust korraldab täitevvõim - Tõendid – kogumine kriminaalasjades õigusabi korras tähendab seda, et tõendeid kogub abistav riik. Ehk siis Eesti kohus/prokuratuur edastab, mis on juhtunud, keda vaja üle kuulata ja muu info justiitsministeeriumi kaudu vajaliku riigi kätte. Need koguvad ja saadavad paberid Eestisse
C. Wolff- Inimestel on ainult kolme liiki kohustused: enda, teiste ja Jumala ees. Riigi ülesanne on tagada ülalpidamine, rahu ja turvalisus. I. Kant- tunnustas ainsa loomuliku õigusena vabadust. Inimese eesmärk on inimene ise ehk käitu nii, et sinus nähakse eesmärki mitte vahendit. Moraal ei ole õiguse sisuks. Õigus peab olema ühiskondlik-selle saavutamiseks võib rakendada sundi. Sunni üldpreventiivne toime- paneb vältima õigusrikkumisi. Sunni eripreventiivne toime- paneb taastama õigust. Ratsionalistliku õpetuse põhijooned- loomuõiguse käsitlemine igavese, muutumatu ja kõikjal ühesugusena, nagu on inimmõistus. Püüd tuletada ühes ülimast printsiibist loogilise deduktsiooni teel õigusnormide ammendav ja suletud süsteem. Loomuõiguse käsitlemine siduvana eelkõige riikliku seadusandja jaoks. Uusaja õigusfilosoofia ettevalmistavas järgus kujunesid välja järgmised eeldused: individuaalide ja individualismi väärtustamine
õigusrikkumiste toimepanek tema poolt.. Franz v Lizti järgi on eripreventsioon kolmesuguse sisuga: 1) üldsuse kaitsmine seeläbi, et kurjategija isoleeritakse (kindlustamine); 2) kurjategija taunimine talle karistuse kohaldamisega (hirmutamine); 3) kurjategija selline mõjutamine, et ta uusi kuritegusid toime ei paneks (kasvatamine). Konkreetsete preventiivsete eesmärkide saavutamine sõltub kurjategija tüübist. Erinevalt tasumisteooriast ei ütle eripreventiivne kaalutlus midagi karistusmäära kohta. Eripreventiivse karistuse mõjusust kahandab ka oluliselt asjaolu, et paljud süüdimõistetud ei vajagi resotsialiseerimist ettevaatamatu kuriteo toime pannud isikud, juhusekurjategijad, samuti isikud kes on kuriteo toime pannud kordumatutel ja pöördumatutel asjaoledel. Kriitika heidab absoluutsetele teooriatele ette maksimalismi absoluutse, kõrgeima kõlbluse eest
Õigust taastavad on reeglina tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Nende eesmärk on ennistada olukord, mis eelnes õigusrikkumisele. Igal sanktsioonil on alati juures karistav aspekt - s.o. tema karistus taunitava käitumise pärast. Karistus peab mõjuma nii, et isik edaspidi ei paneks toime õigusrikkumist. Juriidilisel vastutusel on 38 1. Eripreventiivne toime Riiklik mõjutusvahend peab tagama, et õiguserikkuja ise ei paneks edaspidi toime uut õigusrikkumist. Siit tulenevalt peab õigust rakendav organ valima juriidilise sanktsiooni raamides sellise mõjutusvahendi, mis kõige rohkem avaldab õiguserikkujale kasvatavat toimet. ( üldsuse kaitsmine kurjategija isoleerimisega e kindlustamine; kurjategija