Kogemus näitab, et AEV lapse esialgne tavalasteaeda integreerimise proov vaid pikendab eriabita olemist. See veelgi traumeerib last ja tema perekonda. Tavalasteaias orienteerutakse teadlikult või ebateadlikult tavalisele, keskmise võimekusega lapsele, sest nimetatud lapsi on rühmas kõige enam. Erirühmades on loodud tingimused laste puudespetsiifiliseks arendamiseks: vähe lapsi rühmas, eri metoodikatel põhinev õppe- ja kasvatustegevus, eripedagoogilisi teadmisi ja oskusi valdav meeskond. Laste sotsiaalsete oskuste arendamine on muutunud tänapäeval aktuaalseks seoses sellega, et paljud probleemid, mis lasteasutustes väljenduvad, on sotsiaalset laadi. Seega ei piirdu õpetajate tähelepanu ja aktiivne tegevus laste arendamisel ja õpetamisel ainult teadmiste andmistega, vaid hõlmab ka väärtuste kujundamist ja sotsiaalsete oskuste arendamist. Lapsed omandavad lasteaia perioodil sotsiaalseid oskusi, käitumisi- ja suhtlemismudeleid,
Taas on õppevormi laiemaks eesmärgiks aidata intellektipuudega õpilasel kujuneda isiksuseks, kes on positiivne, oskab ja soovib teha võimetekohast tööd ja peab ennast Eesti kodanikuks. Kokkuvõte Antud õppe põhimõtte kohaselt peab olema kõigil võimalus omandada haridust vastavalt oma võimetele ning õppes on olulised samad humanistlikud seisukohad, mis ka põhikooli riikliku õppekava keskmes. Lapse arengupuuete ületamiseks või vähendamiseks rakendatakse temale sobilikke eripedagoogilisi meetodeid. Õpetamine ja kasvatamine toimub jõukohase praktilise tegevuse protsessis. Õppimine toimub võimalikult reaalses keskkonnas. Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja klassi õpilastega. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I arengutasemel. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju. Tajude arendamine. Objekti tunnuste suunatud märkamine eri meeltega. Ka mälu, mõtlemise ja motoorika arendamine. Õpetuse põhitaotluseks on
määratleb end oma rahva liikmena ja riigi kodanikuna. 2.1. Lihtsustatud õppes lähtutakse põhimõttest, et igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. 2.2. Lihtsustatud õppes peetakse oluliseks samu humanistlikke seisukohti, mida püstitab põhikooli riiklik õppekava. Tähelepanu 2.3. Taotletakse iga õpilase arengu toetamist: lapse arengupuuete ületamiseks või vähendamiseks rakendatakse temale sobilikke eripedagoogilisi meetodeid. 2.4. Lihtsustatud õppe sisu on valdavalt suunatud praktiliste oskuste ja teadmiste omandamisele. 2.5. Lihtsustatud õppes suunatakse õpilast omandama sotsiaalseid kogemusi: täitma ülesandeid koostöös, eeskuju järgi, näidise põhjal ning sõnalise selgituse alusel. 2.6. Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja klassi õpilastega. 3.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 1.2. klassis 3.1.1
Tähelepanu pööratakse sallivusele erinevuste suhtes, kaaslaste erivajaduste mõistmisele; oma võimaluste ja piirangute teadvustamisele." Need põhimõtted on samad, mis ilma erivajadusteta õpilaste õpetamisel. Aga järgmised lõiked on mõeldud juba lihtsustatud vaid õpe õpilastele. Eriti hea ja oluline on § 2 lõige 3: 2.3. Taotletakse iga õpilase arengu toetamist: lapse arengupuuete ületamiseks või vähendamiseks rakendatakse temale sobilikke eripedagoogilisi meetodeid. Selle aluseks on iga lapse arengutaseme ja -võimaluste hindamine. Vajaduse korral koostatakse õpilasele individuaalne õppekava, milles esitatakse vähendatud või ka kõrgendatud nõuded õpitulemustele. Sellisel juhul kohaldatakse eeldatavate õpitulemustena õpilasele koostatud individuaalses õppekavas sätestatud õpitulemusi." 2.4. Lihtsustatud õppe sisu on valdavalt suunatud praktiliste oskuste ja teadmiste omandamisele.
annaabi.ee 
