Igal õpilasel, kes on kohustuslikus koolieas, on õigus saada eriõpet, kui vajalik. Eripedagoogikat rakendatakse ka alushariduses ja gümnaasiumiastmes. Eesmärk on toetada õpilasi viisil, et neil oleks võrdsed võimalused läbida koolitus vastavalt nende võimetele koos eakaaslastega. Kui laps ei tule toime tavatingimustes oma võimetuse, haiguse, arengupeetuse, emotsionaalsete häirete või muude sarnaste põhjuste tõttu, viiakse ta üle eripedagoogikasse. Esimene alternatiiv on kaasata erivajadustega õpilased tavaklassidesse, kuid vajadusel moodustatakse väike grupp või spetsiaalne klass tavakoolis või erikoolis. On ka võimalus õppida osaliselt tavaklassis ning osaliselt eriklassis. Suunamise eriõppesse otsustab omavalitsuse esindaja. Otsus eeldab asjatundjate ja lapsevanemate ärakuulamist ning individuaalse õppekava koostamist. Vajadusel võib õppeainete mahtusid väiksemaks ja õppija võimetele vastavaks muuta
Töötas õpilastega kellel oli psüühiline häire, kriminaalne taust või pimedus. 1896. asutas esimese psühholoogia kliiniku Pennsylvania ülikooli juurde. Asutas ajakirja „The Psychological Clinic“ Kliinilise psühholoogia isa. Witmer oli esimene, kes väljendas selgelt ideed, et tekkiv teaduslik psühholoogia võib olla aluseks uuele abistavale elukutsele. Andis oma panuse koolipsühholoogiasse ja eripedagoogikasse. Hüpnoos Franz Anton Mesmer (1734-1815) Planeedid mõjuvad inimesele animaalseks gravitatsiooniks nimetatava jõu kaudu. Ravi magnetitega – oletas, et inimese keha sisaldab magneetilist jõuvälja. Animaalne magnetism – mõnedel inimestel väli tugevam – loomulikud ravitsejad. Sarnaselt eksortsistide ja usu abil tervendajatega lõikas Mesmer kasu faktist, et pärast
annaabi.ee 
