http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=1386 (14.02.2012 21.45) Karlep, K. (1998). Psühholingvistika ja emakeeleõpetus. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. Kikas, E. (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. 2. KOKKUVÕTTED 2.1 ,,40 aastat eripedagoogide ja logopeedide koolitamist Eestis" Antud artiklis räägivad oma mälestustest, eripedagoogika hetkeseisust ja tuleviku väljavaadetest viimase 40 aasta jooksul Eestis eripedagoogikaga süvitsi tegelenud ning eriala arendanud spetsialistid. Nende seas mitmed aasta 2008 seisuga õppejõud, endised eripedagoogikaga seotud juhatajad, Eesti eripedagoogide liidu president kui ka Tartu Hiie kooli direktor. Viimase sõnul peaksid meditsiiniained olema ka edasipidi eripedagoogide-logopeedide õppekavas, samuti on oluline säilitada pedagoogiliste praktikate suhteliselt suur osakaal. XX eripedagoogika lennu
väljakutsetele nagu ühtluskooli rajamine ning sotsiaalse Viimase kümne aasta jooksul ajakirjas Zeitschrift fiir orientatsiooni juurutamine hariduses (Reyer 2001, 641-642). Pädagogik ilmunud artiklitest väärivad veel märkimist katsed Oleks olnud ootuspärane, et sotsiaalpedagoogika leiab oma selgitada sotsiaalpedagoogika suhteid sotsiaaltööga (Kraft köha teiste tollal esilekerkinud sotsiaalteaduste hulgas nagu 1999), eripedagoogikaga (Moser 2000) ning Uldpedagoogikaga sotsioloogia ning sotsiaal- ja arengupsühholoogia (Reyer (Merten 2001). On oluline, et kõik need selgituskatsed 2001,644). Paraku katkestas selle lootusrikka arengukäigu põhinevad üsna erineval alusel. Kraft (1999) defineerib vaimuteadusliku pedagoogika esilekerkimine Weimari vabariigi sotsiaalpedagoogika selle eripärase eesmärgi või funktsiooni ajal. Ehkki vaimuteadusliku sotsiaalpedagoogika esindajad
annaabi.ee 
