01.2018 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (lühend: KrtS) toob järgmised põhilised muutused: 1) Eriomandi mõiste KltS § 1 lg 1 Korteriomand on eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. Võrreldes kehtiva KOS ga võetakse kasutusele uus termin – eriomand. See termin peaks selgemalt väljendama ka praegu kehtivat põhimõtet, et korteriomand koosneb kahest omandi osast –eriomandist ja kaasomandist, millel on erinevad esemed. 2) korteriühistu olemasolu korteriomandite olemasoluga lahutamatult seotud. Kinnisomandi korteriomanditeks jagamisel tekib samal ajal ka eraõiguslik juriidiline isik – korteriühistu, mille liikmeteks on kõik korteriomanikud ja mille kaudu nad ühist kinnisasja majandavad. (varem võisid korteriomandid eksisteerida ka ilma ühistuta) 3) senisest selgemalt sätestatud garaažiosa tähendus korteriomandi eriomandi osa esemena.
01.2018 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (lühend: KrtS) toob järgmised põhilised muutused: 1) Eriomandi mõiste KltS § 1 lg 1 Korteriomand on eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. Võrreldes kehtiva KOS ga võetakse kasutusele uus termin – eriomand. See termin peaks selgemalt väljendama ka praegu kehtivat põhimõtet, et korteriomand koosneb kahest omandi osast –eriomandist ja kaasomandist, millel on erinevad esemed. 2) korteriühistu olemasolu korteriomandite olemasoluga lahutamatult seotud. Kinnisomandi korteriomanditeks jagamisel tekib samal ajal ka eraõiguslik juriidiline isik – korteriühistu, mille liikmeteks on kõik korteriomanikud ja mille kaudu nad ühist kinnisasja majandavad. (varem võisid korteriomandid eksisteerida ka ilma ühistuta) 3) senisest selgemalt sätestatud garaažiosa tähendus korteriomandi eriomandi osa esemena.