võimas ja sademeterohke pilv tekkinud pilves peab olema piisaval hulgal laetud osakesi samanimelised laengud peavad olema ruumiliselt “sorteeritud” Äikesepilvede kujunemine Äikesepilv on hiiglasuur elektriakumulaator Pilve alumisse ossa kogunevad negatiivsed ja ülemisse postiivsed laengud Hakkab toimima lihtne füüsikaseadus – erinimelised laengud tõmbuvad Saabub hetk, kus õhk ei suuda enam takistada kahe erinimelise laengu ühinemist ja taevast lõhestab välk ning kärgatab kõu Välgu toime Maapinda lüües ohustab välk elusolendeid ja võib põhjustada purustusi ning tulekahjusid Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades need sageli suurteks tükkideks Kahjustuste vältimiseks kaitstakse ehitisi piksevarrastega Huvitavat.. Maakeral on äikest korraga umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas
Termini PLASMA võttis füüsikas 1929 kasutusele I. Langmuir, plasma kineetikat on uurinud L. Landu, elektromagnetvälja ja plasma vastastikumõju on käsitlenud ning magnethüdronaamika võrrandid esitanud H. Alfen. Plasma on aine eriline olek, mille puhul on aatomituumade ümbert nende elaktronkattes osaliselt või täielikult ära rebitud. Füüsikaliselt positiivsest ja negatiivsest laengukandjast ning aatomitest (molekulidest) koosnev keskkond, milles erinimelise laengukandjate tihedus (n) on võrdne. Mida kõrgem on plasma temperatuur, seda suuremad on osakeste kiirused. Maailmaruumis on 99,9% plasma-olekus, kusjuures tihedus võib muutuda väga suures vahemikus, Näiteks: tähtedevahelises ruumis n=1 m-3 ja tahkes kehas n=1028 m-3, tähtede sisemuses on tihedus veelgi suurem. Maal tekib plasma harmooniline gaaslahenduses (kaar- ja huumlahenduses). Eristatakse madalatemperatuurilist (to < 105 K) ja kõrgetemperatuurilistes
12. Polaarne kovalentne side tekib erinevate mittemetalli aatomite vahel. 13. Polaarne aine aine, mis koosneb polaarsetest molekulidest. Mittepolaarne aine aine, mis koosneb mittepolaarsetest molekulidest Polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes lahustites. Mitte- polaarsed ained mittepolaarsetes lahustites. Molekuli polaarsus sõltub: a) sidemete polaarsusest b) sidemete paiknemisest molekulis 14. Iooniline side tekib erinimelise laenguga ioonide tõmbumisel Metall - + Mittemetall + 15. Iooniline side tekib metalli ja mitte metalli vahel. Mida vähem on metallilisi omadusi, seda suurem on elektronegatiivsus. 16. Ioonvõre moodustavad kristallvõre keskmes asuvad ioonid, mis moodustavad korrapärase ruumilise struktuuri. 17. Katiooni raadius on väiksem aatomi algsest raadiusest. Aniooni raadius on suurem aatomi algsest raadiusest. 18. HF polaarne kovalentne side
) a) pinge vooluallika klemmidel on elektromotoorjõust palju kordi väiksem, b) pinge vooluallika klemmidel on ligikaudu võrdne elektromotoorjõuga, c) pinge vooluallika klemmidel muutub oluliselt koos välistakistuse suurendamisega. (lk 107) 2. Vooluallika sees liiguvad laengud... (1p.) a) kõrvaljõudude mõjul, b) elektrostaatiliste (kuloniliste) jõudude mõjul, (lk 102) c) gravitatsioonijõudude mõjul, d) elastsusjõudude (rõhkude vahe) mõjul. 3. Kui ühendada juhi abil kaks erinimelise laenguga metallkuuli, siis tekitab nende laengute elektriväli juhis elektrivoolu. Milline lause iseloomustab seejuures tekkinud voolu ? (1p.) a) see vool on lühiajaline,(lk 114) b) see vool võib kesta kuitahes kaua, c) see vool kestab seni, kuni me lahutame juhi metallkuulikestest. 4. Kõrvaljõudude töö laengu liikumisel mööda kinnist kõverat: (1p.) a) võrdub nulliga, b) on nullist erinev, c) võrdub elektromotoorjõuga e. allikapingega.(lk101) 5
kvintett). Valdvaks sai ilmalik muusika ja homofoonia.- Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. -Tarbjateks: aadel ja kodanlus e keskklass -Vormid ja zanrid: sonaat, sümfoonia, avamäng, keelpillkvartett, ooper, soolo kontsertid -orkestri koosseid: keelpillid, puupuhkpillid, vask puhkpillid, klaver vahetab välja klavessiini. Ekspositsioon-sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad kahe erinimelise heli samakõlalisus repriis-heliteose algmaterjali kordav vormiosa sonaat-3 osaline sonaaditsükkel mida esitab soolopill või saatega soolopill -Muutused kammermuusikas: improviseeritud saateharmooniat asendati klaveeriduoga koos mõne meloodiapilliga. -Muutused orkestrimuusikas-Neljahäälne puupuhkpillirühm(flööt, oboe, klanret, fagott) opera buffa-itaalia stiilis koomiline ooper opera seria itaalia stiilus tõsine ooper Kunst:-selge ja reeglipärane vormitäius
1N/C- elektrivälja tugevus, milles punktlaengule 1kulon mõjub jõud 1njuuton F=q*E Superpositsioonipritsiip-selle kohaaselt võrdub laengute süsteemivälja tugevus üksikutest laengutest põhjustatud välja tugevuste vektoriaalse summaga Elektriväljajõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis on e vektor suunatud pikki selle joone puutujat Homogeenne väli- väli, mille jõujooned o omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja kahe paralleelse erinimelise plaadi vahel E=q/eps0*eps*S Potesiaalne väli-väli kus ei sõltu trajektori kuju Wp=q*E*d Potesiaal fii näitab, kui suur on selles punktis ühikuliselt positiivse laenguga keha potensiaalne energia Potensiaal on skalaare suurus Fii=k*q/r Ekvipotensiaalpind-ühesugust potensiaali omavad elektrivälja punktide hulk Pinge- elektriväli kahe punkti potensiaalide vahel Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha
Pro ja Hyp – annavad 1-e H-sideme), β – heeliks – kihilis-voldiline sturuktuur, tagatud H- sidemetega (lühikestes ahelates ahela voltide ja pikkades ahelates lisaks erinevate ahelate vahel), ahelad või nende osad kopeerivad teineteist või mitte (antiparalleelsed) SEKUNDAARSTRUKTUURI Α – HEELIKS (PÕHILISELT GLOBULAARSTE VALKUDE 3D ALUSEKS) α - Heeliksit stabiliseerivad: H-sidemed N-H ja C=O rühmade vahel R-rühmade hüdrofoobsed ühendused Elektrostaatilised jõud erinimelise languga R- rühmade vahel Tervikheeliksi polaarsus Amfipaatse polüpeptiidi ühendus polaarse või mitte polaarse keskkonnaga (Zilmer… joon.11, lk. 37) SEKUNDAARSTRUKTUURI Β-HEELIKS (PÕHILISELT FIBRILLAARSETE VALKUDE 3D ALUSEKS) Kihilis - voldiline struktuur, mida tagavad: Peamiselt H-sidemed – lühikestes polüpeptiidides ahelasiseselt, pikkades polüpeptiidides ka naaberahelate vahel AH-jääkide
Resultantvälja elektriväljatugevuse vektorite sihis joonestatud sirged on elektrivälja jõujoonte puutujateks. 8. Mis on elektrivälja ekvipotentsiaalpind? Kuidas on see seotud jõujoontega? Mõtteline välja pind, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal. Elektrivälja jõujooned on risti ekvipotentsiaalpinnaga 9. Skitseeri positiivse punktlaengu elektrivälja jõujoonte pilt. 10. Skitseeri negatiivse punktlaengu elektrivälja jõujoonte pilt. 11. Skitseeri erinimelise laengupaari elektrivälja jõujoonte pilt. 12. Skitseeri positiivsete laengute paari elektrivälja jõujoonte pilt . 13. Skitseeri erinimeliselt laetud tasandite vahelise elektrivälja jõujoonte pilt. 14. Millist elektrivälja nimetatakse homogeenseks? Skitseeri (suvalise) homogeense elektrivälja jõujoonte pilt. Saab näidata, erinimeliselt laetud paralleelsete plaatide vahelise välja korral ei sõltu positiivsele
ühtib elektrivälja asetatud pos. elektrilaenguga keha liikumissuunaga. Seega suunduvad jõujooned pos. elektrilaenguga kehalt neg. laenguga kehale võilõpmatusse. Üksiku pos. ja üksiku neg. elektrilaenguga keha (punktlaengu) elektrivälja jõujooned: Seal, kus elektriväli on tugevam, paiknevad jõujooned tihedamalt. See võimaldab võrrelda elektrivälja tugevust välja erinevates punktides. Kahe lähestikku asetatud erinimelise ja kahe samanimelise elektrilaenguga keha (punktlaengu) elektrivälja jõujooned: Erinimeliste laengute koosmõjul tekkiva elektrivälja jõujooned liituvad ühisteks joonteks. Samanimeliste laengutega kehadelt väljuvad jõujooned püüavad teineteist "tõugata" ja muutuda omavahel paralleelseteks. Kahe erimärgilise laenguga plaadi vahel tekkiva homogeense elektrivälja jõujooned on suunalt ühesugused (paralleelsed) .........................................................................
tulemusel molekulid üksteist mõjutavad. 4. Mis määravad aine oleku ja ülemineku ühest olekust teise? Aatomid, keemilised sidemed ja molekulide struktuur määravad aine oleku. Olekute üleminek ühest teise määrab temperatuur ja rõhk. Kokkuvõttes määravad selle molekulaarjõud. 5. Mis hoiavad aatomeid molekulides? Keemilised sidemed. 6. Miks molekulid omavahel tõmbuvad? Selgita vee molekulide näitel. Vee molekuli kuju tingib molekuli polaarsuse ehk erinimelise laengu molekuli eri otstes. Erinimelised laengud tõmbuvad ja seetõttu tõmbuvad ka vee molekulid omavahel. 7. Mida nimetatakse aine faasiks? Aine faas on aine kogus, mis on kogu tervikuna samade füüsikaliste omadustega. 8. Kuidas on seotud tahkumine ja sulamissoojus? Aine sulatamiseks kuluv soojushulk ehk sulamissoojus on võrdeline sama aine tahkumisel eralduva energiaga. 9. Mõisted SUBLIMEERUMINE – tahke aine gaasiliseks muutumine, ilma vahepealse veeldumiseta
ruumala -Plasmaoleku korral, koosneb aine elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning aatomitest välja rebitud vabadest elektronidest. Plasma on ioniseeritud gaas. PT diagram kasutatakse oleku määramiseks nt. 29. Elektirväli.Elektriliselt laetud nim keha millel on elektrilaeng s.t. nad ei ole elektriliselt tasakaalus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus.Samanimelise elektrilaenguga kehad tõukuvad, erinimelise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne ehk Elementaarlaeng.Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata.Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv. Ei sõltu taustsüsteemist. Elektriväli ümbritseb elektrilaengut. Elektriväli on vektoriaalne suurus. Elektrivälja tugevust iseloomustab elektriväljas asuvale laengule mõjuv jõud Elektrivälja põhiomadus on
tõmbumine laetud Seega on tegemist välisesellega, AATOMITUUM keha poole on põhjendatav elektrivälja et elektriväljas nõrgenemisega dielektrikus. dielektrik polariseerub, s.t. tema aatomite ja molekulide suurust, Füüsikalist koostissemiskuuluvad näitab, erinimelise mitu korda laenguga on Dielektriku aatom osakesed nihkuvad elektrivälja tugevus vastupidistes Evälises homogeenses suundades. dielektrikus elektriväljas. · väiksem väljatugevusest
positiivse eletrilaenguga keha liikumis suunaga. Seega suunduvad jõujooned positiivse elektrilaenguga kehalt negatiivse laenguga kohale või lõpmatusse- Üksiku positiivse ja üksiku negatiivse elektrilaenguga keha C punktalengu elektrivälja jõujooned Seal kus elektriväli on tugevam paiknevad jõujooned tihedamalt see võimalab võrrelda elektrivälja tugevust välja erinveates punktides. Kahe lähestikku asetatud erinimelise ja kahe samanimelise elektrijõuga keha eletrivälja jõujooned Erinimeliste laengute koosmõjul tekkiva elektrivälja jõujooned liituvad ühisteks joonteks. Samanimeliste lanegutega kahedelt väljuvad jõujooned püüavad teinteist tõugata ja nimetuda omvahel parallelseks. Kahe erimõrgilise laenguga plaadi vahel homoheense elektrivälja jõujoond on suunatud ühesugune Elektrivälja tugevus
positiivse eletrilaenguga keha liikumis suunaga. Seega suunduvad jõujooned positiivse elektrilaenguga kehalt negatiivse laenguga kohale või lõpmatusse- Üksiku positiivse ja üksiku negatiivse elektrilaenguga keha C punktalengu elektrivälja jõujooned Seal kus elektriväli on tugevam paiknevad jõujooned tihedamalt see võimalab võrrelda elektrivälja tugevust välja erinveates punktides. Kahe lähestikku asetatud erinimelise ja kahe samanimelise elektrijõuga keha eletrivälja jõujooned Erinimeliste laengute koosmõjul tekkiva elektrivälja jõujooned liituvad ühisteks joonteks. Samanimeliste lanegutega kahedelt väljuvad jõujooned püüavad teinteist tõugata ja nimetuda omvahel parallelseks. Kahe erimõrgilise laenguga plaadi vahel homoheense elektrivälja jõujoond on suunatud ühesugune Elektrivälja tugevus
▪ Kui side tekib kahe ühesuguse elektronegatiivsusega aatomi vahel, on nende ühine elektronpilv jaotunud mõlema aatomi vahel võrdselt. Sellist sidet nimetatakse mittepolaarseks. ▪ Kui sidet moodustavate aatomite elektronegatiivsused erinevad, on ühine elektronpilv tõmmatud elektronegatiivsema aatomi poole. Viimane saab osalaengu ning vähem elektronegatiivne aatom osalaengu . Tegu on polaarse sidemega. ▪ Polaarset sidet võib vaadelda kui dipooli (kahest võrdse erinimelise laenguga ja osast koosnev süsteem). ▪ Dipooli iseloomustab dipoolmoment , kus on osalaengute vaheline kaugus. Dipoolmoment on vektoriaalne suurus, mille ühikuks on denye (D). Mida suurem on sideme dipoolmoment, seda polaarsem on side. ▪ Paljuaatomilises molekulis on mitu keemilist sidet, mis on enamasti kõik polaarsed. Molekuli summaarne dipoolmoment on võrdne molekuli kõikide sidemete dipoolmomentide vektorsummaga
selle laengu suhtega. E=F/qo qo positiivne ühiklaeng, F-ühiklaengule mõjuv jõud. [E]=[N/C] 58. Ekviptentsiaalpinnad ja jõujooned. Superpositsiooni printsiip. Superpositsiooniprintsii: Väljatugevused liituvad geomeetriliselt. Kui väljas tekib mitu punktlaengut, siis E=E1+E2+E3+En Jõujooned on mõeldavad jooned elektriväljas, mida mõõda püüab liikuda sellesse välja asetatud keha. a) kahe võrdse erinimelise ja b)ühenimelise laengu jõujooned c)homogeenne väli kahe plaadi vahel 59. Töö elektriväljas. Elektrivälja potentsiaalne energia. Välja suvalises punktis asuval laengul on potentsiaalne energia nullnivoo suhtes. See energia on võrdne tööga, mida tuleks teha et viia keha antud punktist nullnivoole A=Wp=qEd q-punktlaeng E-elektrivälja tugevus d-laengu kaugus energia nulltasemest 60
β-struktuur: • Peamiselt vesiniksidemete abil kujunenud kihilis-voldiline konformatsioon. Ulatuslikus β-struktuuris seovad vesiniksidemed voltunud polüpeptiidahelaid. Lühikeses β-struktuuris seovad peptiidgruppide vahelised vesiniksidemed ühe ja sama polüpeptiidahela volte. • Teised stabiliseerivad lisajõud: aminohappejääkide R-gruppide hüdrofoobsed interaktsioonid ja erinimelise laenguga R-gruppide elektrostaatilised interaktsioonid (vastaktoimed). Tertsiaarstruktuur: kerajas-ellipsoidne(gloobul) või niitjas(fibrill) kolmemõõtmeline konformatsioon. Enamik valgud on fibrillaarsed, kõik ensüümid nt. Teda hoiavad põhiliselt nõrgad sidemed, neid palju => struktuuri stabiilsus. Tekib väga kiiresti, spontaanne. Selles struktuuris esinevad domeenid Kvaternaarstruktuur: vähemalt kaks tertsiaarstruktuuriga polüpeptiidahelat ehk
vesiniksideme. -struktuur: · Peamiselt vesiniksidemete abil kujunenud kihilis-voldiline konformatsioon. Ulatuslikus - struktuuris seovad vesiniksidemed voltunud polüpeptiidahelaid. Lühikeses -struktuuris seovad peptiidgruppide vahelised vesiniksidemed ühe ja sama polüpeptiidahela volte. · Teised stabiliseerivad lisajõud: aminohappejääkide R-gruppide hüdrofoobsed interaktsioonid ja erinimelise laenguga R-gruppide elektrostaatilised interaktsioonid (vastaktoimed). Tertsiaarstruktuur: kerajas-ellipsoidne (gloobul) või niitjas (fibrill) kolmemõõtmeline konformatsioon. Enamik valgud on fibrillaarsed, kõik ensüümid nt. Teda hoiavad põhiliselt nõrgad sidemed, neid palju => struktuuri stabiilsus. Tekib väga kiiresti, spontaanne. Selles struktuuris esinevad domeenid
kehadesse(keskkonda). (kui energiat saadakse juurde) 119. Kas kesktõmbejõu töö ühtlasel ringliikumisel on negatiivne, positiivne või null? Positiivne 120. Kas gravitatsioonijõu töö keha langemisel on negatiivne, positiivne või null? Positiivne 121. Kas elektrostaatilise jõu töö kahe samanimelise laengu eemaldamisel teineteisest on negatiivne, positiivne või null? Null 122. Kas elektrostaatilise jõu töö kahe erinimelise laengu lähendamisel teineteisele on negatiivne, positiivne või null? Null 123. Kas gravitatsioonijõu töö keha horisontaalsel liikumisel on negatiivne, positiivne või null? Null? 124. Kas keha paigal hoidva hõõrdejõu töö on negatiivne, positiivne või null? negatiivne 125. Kuidas arvutada konstantse jõu poolt sirgjoonelisel trajektooril tehtavat tööd? Kui konstantne jõud mõjub sirgjooneliselt liikuvale osakesele, siis on tehtav
osalaengu . Tegu on polaarse sidemega. maksimaalne kattumine. Lähtudes orbitaalide kattumise iseloomust saab eristada Polaarset sidet võib vaadelda kui dipooli (kahest võrdse erinevat tüüpi kovalentseid sidemeid. +¿¿ -¿¿ -side (loe: sigma-side) kõige tugevam, erinimelise laenguga ja osast koosnev orbitaalide kattumine toimub aatomituumi ühendavat süsteem). sirget mööda. Üksikside on alati -side ning Dipooli iseloomustab dipoolmoment = l , kordsete sidemete koostises on alati üks -side. kus l on osalaengute vaheline kaugus. -side (loe: pii-side) orbitaalide kattumine
3 Välja jõujooned on jooned, millele väljatugevuse vektor on puutujaks. Igat ruumipunkti läbib üks jõujoon, sest ühes punktis on väljal üks kindla suunaga väärtus. Milline on gravitatsioonivälja jõujoonte pilt? Seda ei õnnestu paraku katseliselt deomonstreerida, sest pole võimalik tekitada staatilist gravitatsioonivälja. Seda võib aga ette kujutada analoogia põhjla kahe erinimelise elektrilaengu väljaga, sest ka need tõmbuvad nagu massi omavad kehad. Ja väli nõrgeneb allikast kaugenedes pöördvõrdeliselt kauguse ruuduga. 3.2. Elektromagnetiline vastastikmõju Elektromagnetilist vastastikmõju on lihtsam mõista, kui alustada eraldi selle kahest piirjuhust: elektrilisest ja magnetilisest vastastikmõjust. Nii on see olnud ka ajaloos. 3.2.1. Elektriline vastastikmõju Elektriline jõud esineb ainult elektriliselt laetud kehade vahel. Seda jõudu vahendab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
