Enn vetemaa
Eesti
näitekirjanduses üldise vormilõtvuse taustal paistab soodsalt silma tema dramaturgiline osavus. Vetemaa ise
on muigamisi draamat defineerinud kui karakterite geomeetriat aegruumis. Süzeekäigud ja tegelassuhted on
läbi mõeldud ning pakuvad rohkelt üllatuslikke pöördeid ja paradokse, puänteeritud finaal laseb asju paista
uues valguses. Tegelassüsteem on hoolikalt kalkuleeritud, sarnasus ja erinevussuhted joonistuvad selgesti
välja. Dramaturgiat kõrvutab Vetemaa muusikateose kompositsiooniga: ... muusika ja dramaturgia on oma
sisemiselt struktuurilt, oma arhitektoonikalt üsna sarnased. See sarnasus väljendub nii ülesehituses,
kulminatsioonini jõudmises kui ka ajastamises ja ootamatutes pööretes. Tegelased on tihtilugu
ekstravagantsed, vaimukas dialoog pikitud päevakajaliste allusioonidega. Kuid kogu see ,,hästi tehtud
annaabi.ee 
