n Riigivõimu siseprotsessid: poliitika väljamõtle-mine, suunavõtud, üld- ja tegevuseesmärkide määratlemine, strateegia ja taktika kujunda-mine, poliitika teostumise järelevalve, ressursside kasutuse jälgimine ja korraldus n Otsused ja tegevused, võimalik tagasiside Riikidevaheline suhtlus ® Riigid tunnustavad teineteist de iure ja de facto. Abistavad oma kodanikke välismaal ® Riigipeade jt juhtide vastastikused külastused, erimissioonid, läbirääkimised ® Riigipeast välisministeeriumi juhtrolli ja tänase laiema institutsionaalse välissuhtluseni ® Vahetatakse esindajaid. Tavaliselt suursaadikuid (erakorraline ja täievoliline suursaadik). Võib olla saadik mitmes riigis korraga ® Teised tavalised esindajad: konsulid, asjurid ® Suhtlus järgib diplomaatilist protokolli ® Rikkumise korral järkjärgulised sanktsioonid Anarhia ja konfliktid
maksudel. Isikupuutumatus, sh kohustuslik puutumatus asukohariigis: arreteerim ja kohtus tunnistam. Immunit puud kinnisvaraküs; pärimisõ-se küs (diplomaat eraisik); kaubanduslik küs. Õ vabale kommunikats-le lr-ga, diplom posti puutumatus. Pereliikmete ja diplom staatuseta isikud: pereliikmetel samad privil ja imm. Erand kui pereliige on akr kodanik. Staatuseta töötajatele ei laiene tsiviil- ja halduskohtulik imm. Erimissioonid: ajutised; kindla ül täitmiseks või valdkonnaga tegel-ks. Teise riigi nõusolek vaja. Konsulaarõ Laiemas mõistes on rv-te normide kogumik, mis regul riikidevahelisi konsulaarsuhteid. Kitsamas mõistes tä võimet lähetada konsuleid (akt) ja neid vastu võtta (pass). Võime ainult riikidel. Vahe eelnevaga see, et diplom suhted toim valitsuste vahel ja on pol-d. Konsulaarsuhted toim halduslikul tasandil. Sisseseadm ja lõpet: sisseseadm vastastikusel kokkuleppel. Lõpet teatega teisele.