Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"erikuluks" - 4 õppematerjali

Põllumajandusökonoomika KT2
14
pdf

Põllumajandusökonoomika KT2

• haarab endas tootlikkuse mõistet tootmissüsteem: sisend(ressurssid)-> TOOTMINE ->väljund(toodang) o tootmises kasutatavad ressursid piiratud või kallid, seega vajalik säästlik kasutamine • Tänapäeval käsitletakse tootlikkust laiemalt- kõigi ressursside efektiivsuse näitajana Tootlikkus (laiemas mõistes)- süsteemi väljundite ja sisendite suhe (väljund/sisend) • mahukuseks või erikuluks ehk ühikkulu- sisend/väljund Tootlikkus (kitsamas mõistes)- ühe ressurssi s.o. töö efektiivsust Tootmisprotsessi iseloom määratakse ära ettevõtte tehnilis-tehnoloogilise seisundi poolt Tootmisvõimaluste rada- moodustavad toodangu valmistamise potentsiaalsed väljundid, näitab ühe toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus on võimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate koguste olemasolu korral.

Põllumajandus → Põllumajandusökonoomika
145 allalaadimist
Põllumajandusökonoomika eksam
11
docx

Põllumajandusökonoomika eksam

Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljund/Sisend=Toodang/Ressursid(kulud). Tootlikkuse pöördväärtust nimetatakse mahukuseks või erikuluks ehk ühikkuluks. Tootlikkus kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust. 3. Tootlikkuse juhtimise protsess ettevõttes Tootlikkuse suurendamise raskuskese on ettevõtte tasandil. Tootlikkuse juhtimine on ettevõttes pidev protsess, milles võib eristada neli järjestikust etappi: 1) tootlikkuse mõõtmine, 2) tootlikkuse hindamine ja analüüs, 3) tootlikkuse planeerimine, 4)tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine

Põllumajandus → Põllumajandusökonoomika
972 allalaadimist
Alajaamad II osa
59
doc

Alajaamad II osa

Jaotlaid saab iseloomustada kahe olulise näitajaga. Esiteks on selleks töökindlus. Teiseks on jaotlate ökonoomsuse näitaja võimsuslülitite arv ühe ühenduse (fiidri) kohta Nf. Suur võimsuslülitite arv näitab jaotlale tehtavate investeeringute mahtu ja ka hoolduskulusid. See võimsuslülitite erikulu Nf ei tohiks olla liig suur. Joonisel 5.1 kujutatud skeemile Nf = 1 VL/fiider. Sektsioonidevahelise lüliti kasutamisega saame erikuluks (jn 5.2) Fiidrite arv 1 Nf . Fiidrite arv Sama Nf väärtus saadakse möödaviiklüliti kasutamisel (jn 5.3). ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 17 Rein Oidram _____________________________________________________________________

Energeetika → Elektrijaamad
31 allalaadimist
Diisel
15
doc

Diisel

z Kütusetarbimist tunnis ühe võimsusühiku ( kilovati või hobujõu ) Diiselmootori teooriast on teada ,et rõhk ja temperatuur Mootori indikaator võimsus oleneb silindrisse antud kütuse põlemisel kohta nimetatakse mootori kütuse erikuluks. kompressiooni takti lõpul olenevad õhu rõhust kompressioonitakti tehtud tööst, mida iseloomusta indikaatordiagrammi kuju ja suurus. algul, silindri surveastmest ja sellest kuidas toimub soojusvahetus Ekspluatatsioonis on võimalik silindrilt võtta põlemisdiagramme (P-

Mehaanika → Abimehanismid
91 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun