8. Jätka sarnaselt heegeldamist pöörates igakord harki poolpööret samas suunas ja suunates heegelnõela vasakpoolsest küljeaasast läbi suunaga alt üles. Sellega valmib heegelriba, mille keskel on moodustunud sik-sakiline heegeljoon. 19.05.14 4 Iiripits Iiri pits koosneb üksikutest erikujulistest motiividest, mis on ühendatud pitsilise võrguga. Vahel on motiive ühendav võrk ka korrapäratu. Sel juhul kinnitatakse valmis heegeltaud motiivid parema poolega vastu abikangast või paberit ja heegeltatakse nende vahele pikoodega ahelsilmustest võrgustik. Põhilisteks motiivideks on lilled, lehekesed, väänlevad varred ja ka lihtsalt fantaasiakujundid. Enamasti heegeldatakse motiivid kinnissilmustega üle abilõnga, nii on tulemus hästi tugev ja reljeefne
Leiba ei võetud ka herne- ja oatoidu juurde. Kapsaste kõrvale mõnes kohas ikka anti leiba. 19. sajandi viimase veerandi alguses kevadkünni algusest kuni välitööde lõpuni anti päevas neli korda süüa. Leiba anti aga ainult kahel söögikorral harilikult linnupetteks ja lõunaajal. Jõululeib Traditsioonilised jõululeivad tehti enamasti hapendatud rukkijahust. Pühadeleivad erinesid argipäevaleibadest oma erilise kuju poolest. Teateid erikujulistest jõululeibadest on juba 19. Sajandi algusest. Jõululeib võis olla mõne looma kujuline näiteks seakujuline, kuhikuga (imiteerides viljakuhja), auguga, millesse võis hiljem asetada küünla. Jõuluorikas oli pikerguse kujuga. Sellele anti sea kuju. Üks ots vormiti seapea moodi, külgedele märgiti mügerikkudega jalakohad. Jõuluorika pikkuse ja raskuse kohta on ka üpris täpseid teateid. Eesti mandrilt on andmeid 1,5
läbimõõduga aga soorullid. Rõngasrull koosneb üksikutest rõngastest (läbimõõduga 300...550 mm), mis ühisele teljele paigutatuna moodustavad rullilüli ehk rõngapatarei. Rõngad võivad olla telje ümber või koos teljega pöörlevad. Tööpinna (veerepinna) kujult võivad rõngad olla väga mitmesugused. Vastavalt sellele eristatakse kiil-, hammas- ehk tähik-, rihv- jms rõngasrulle (joonis 6.2...6.11). Rõngasrulli lüli ehk patarei võib kujundada ka erikujulistest rõngastest, paigaldades need vaheldumisi. Üheks niisuguseks on rihvkiilrõngasrull (joonis 6.2), mille kiiljad ja hammastatud servadega nn rihvrõngad paiknevad vaheldumisi. Seda maailmas laialt levinud rullitüüpi nimetatakse ka cambridge-rulliks. Sama laia levikuga on krihvrõngasrull, mis koosneb külgkrihvidega varustatud välisservaga rõngastest (joonis 6.3) ja mida nimetatakse ka crosskillrulliks. Niisugune rõngasrull sobib põllu külvijärgseks
tegevusel vabanenud CO2 eraldumine mullast. Mulla hingamine on mulla bioloogilise aktiivsuse näitaja. o Mulla happesus vesinikioonide ja dissotsieerumata hapete sisaldumine mullas. Tekib orgaanilise aine muundumisel ja muude keemiliste reaktsioonide tagajärjel (üleväetamine). o Mulla niiskus vee hulk massi või mahuprotsentides või mm absoluutkuiva mulla kohta. Sõltub mulla liigist. o Mulla struktuur mulla koosnemine erikujulistest ja suurustest osakestest. o Mulla tihenemine poorsuse vähenemine raskete masinatega harimise, tallamise, mehaaniliste mõjutuste, monokultuuride kasvatamise tõttu. o Mulla viljakus mulla võime varustada taime vajalike toiteelementide ning vee ja hapnikuga. Taime ja mulda ühendab energiavoog ning aineringe taimest, mulda ja mullast taime. Kusjuures vesi on seal mitte ainult materiaalseks lähteaineks
annaabi.ee 
