Eesti riigi areng
Kolmanda eelkonstitutsiooni põhjal selles etapis kõrgeim võim kuulus põhimõtteliselt
rahvale. Viimase nimel kõrgeimat võimu teostas Asutav Kogu, kes oli parlamentseks
seadusandlusasutiseks, tegutsedes sellisena ühekoja-süsteemil. Et parlamendi esimees oli
ühtlasi Vabariigi sise- ja välisesindajaks, siis ei tuntud ka tollal riigipea instituuti. Nii seati
juhtimine ekstreemparlamentliku vabariigi põhimõtteile.
Asutav Kogu eraldas enese liikmeskonnast legislatiivse erikollegiumi Seadusandluse
Delegatsiooni näol. Asutava Kogu volitusel ja valve all kõrgemat haldusvõimu teostas
Vabariigi Valitsus, kes tegutses kollegiaalsuse põhimõttel. Kõrgema kohtuvõimu teostamiseks
Asutav Kogu lõi Riigikohtu, kellele otseselt allusid kõik jurisdiktsioonilise funktsiooniga
tegelevad asutised ja ametnikud. Kodanikkude õigused ja vabadused kindlustati. Nende
vahekord riigivõimu esindajatega rajati õigus- ja kohturiigi põhimõtteile. Halduse tegevuse
annaabi.ee 
