esimeses järjekorras põhivõlg VÕS § 88 alternatiivkohustused. Erand on lg 8 pooled saavad kokkuleppida erinevas täitmisjärjekorras - dispositiivne säte. Praegu võlgnik tegi ettepaneku, täitmisjärjekorra muutmiseks. Praegu ei ole võlausaldaja tegevusetus nõustumus. Tarvijakreedipuhul läheb põhivõlg enne maha kui teised kohustused, aga tavaolukorras on vastupidi VÕS § 415 lg 2 – praegu ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga Tingimused on need tingimused, mis on erikokkuleppe kohta viivise kohta, seega kui on kaasuses välja toodud, tuleb hinnata kas tegu on tüüptingimusega, kas see on saanud lepingu osaks ja kas see on kehtiv Järeldus: A-l on õigus nõuda põhivõlga VÕS § 108 lg 1, intressi VÕS § 108 lg 1 ja § 94 alusel ja viivist VÕS § 113 lg 1 alusel Täiendavad küsimused: (a) millal muutub sissenõutavaks viivis, kui tasumine on kokku lepitud arve esitamisest?
o Juhuslik eeldab, et see on müüjast sõltumatu asjaolu Üleantud asja lepingutingimustele vastavuse kontrollimise hetk (§ 218 lg 1). Millisel viisil tuleb üleandmiskohustus konkreetse müügilepingu (kas rakendub § 209 lg1 või § 209 lg 4 1 või 2 lause; tuleb selgitada asja üleandmise koht. Kui kokkulepe puudub, siis peab ostja järgi minema § 85 lg 2 p 4 alusel) puhul täita § 85: Üldpõhimõte § 85 lg 1 1 lause. Erikokkuleppe puudumisel kehtiv reegel § 85 lg 2 p 2 või 3. Kui müüja kohustub toimetama asja ostja asukohta, siis kas on tegemist § 209 lg 4 1 või 2 lauses nimetatud juhtumiga? o Nt. Müügileping sõlmitud ja kokku lepitud, et kaup toimetatakse ostjani, muud täpsustused puuduvad. Sellele rakendub § 209 lg 4. See kas rakendub 1 või 2 lause, sõltub sellest kas üleandmisekoht oli müüja või ostja juures. Kahtluse korral
Fakti olemasolu, mis, kujutab endast rv-se kohustuse rikkumist. Rv-se kohustuse rikkumise eest tasuda tuleva hüvitise iseloom ja suurus. Osapoolteks saavad olla vaid riigid art 34 järgi. Pädevus tekib (3): Vastavalt rv-sele lepingule, nt Viini lepinguõiguse konvents. Riikidevaheliste erikokkulepete alusel. Vastavalt deklarats-le kohtu pädevuse tunnustamise kohta ilma lisakokkuleppeta ipso facto. Kohtuasi algatatakse kas erikokkuleppe teatavakstegemisega või kirjaliku avaldusega sekretäri nimele (vaidluse objekt ja pooled). Menetlus on suuline ja kirjalik; avalik. Ei kaevata edasi. Alaline Vahekohus I Haagi lepinguga 1907 tülide rahumeelseks lahendamiseks. Riigid määr kuni 4 vahekohtunikku. Kohtunik nim 6 aa-ks. Konkr vaidluse lahend-ks uus kohtu koosseis. Kirjalik eelmenetlus ja suuline arutelu. Avalik vaid poolte nõusolekul. Edasi ei kaevata. Siduv. XII Jõu kasut rv-s õ-ses. Ius ad bellum
annaabi.ee 
