l juhi pikkus [m] S eritakistus [mm2/m] S juhi ristlõikepindala [mm2] Eritakistuseks nimetatakse antud ainest 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõike pindalaga juhi takistust 20°C juures Takistus · Takistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks 1 1 G = = S R · Juhtivuse tähis on G ja ühikuks S-siimens Takistus · Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse erijuhtivuseks 1 m = 2 mm Takistid · Püsitakistid takistust pole võimalik muuta · Muuttakistid takistus on muudetav etteantud tt t d piirides ii id Takistid · Püsitakistid võivad olla süsinik- komposiittakistid, kiletakistid või traattakistid · T Takistitele ki tit l on valmistaja l i t j pooltlt ette tt antud
vabade elektronide vahendusel. Elektrijuhtivus Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. See on ainetel, mis sisaldavad vabu laetud osakesi (elektrone või ioone). Elektrivälja mõjul hakkavad need osakesed korrapäraselt liikuma, tekitades elektrivoolu. Metallide hea elektrijuhtivus seletubki peamiselt vabade elektronide olemasoluga. Aine elektrijuhtivuse mõõduks on eritakistuse pöördväärtus (1/, mõõtühik (m) -1, mida nimetatakse erijuhtivuseks. Erijuhtivuse järgi liigitatakse kõik ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks või dielektrikuteks. Tabel 1.2. Materjalide tihedus Metall , kg/m3 Plastid Polüetüleen 950 Akrüülplast 1100 Bakeliit 1300 Fluorplast 2200 Keraamika Tellis 1800 Betoon 2300 Portselan 2400
avastamise ja uurimisega. Takistus Takistus kui materjali omadus Juhi takistus on füüsikaline suurus, mis on võrdeline pingega ning pöördvõrdeline voolutugevusega. Kuna takistus on materjali omadus, siis on otstarbekas kasutada materjali elektrijuhtivust iseloomustavat suurust eritakistus. R-takistus () -eritakistus (m) l-juhipikkus (m) S-juhiristlõikepindala (m2) Eritakistus on temperatuurist sõltuv suurus. Tihti kasutatakse ka eritakistuse pöördväärtust, mida nimetatakse erijuhtivuseks. Takistust võime vaadelda kui veetorule paigutatud ventiili. Kui ventiili sulgeda, siis vool torus väheneb kui surve jääb samaks. Kui me aga jätame ventiili mingisse kindlasse asendisse, siis voolule suuremat survet avaldades, hakkab ka vool ventiilist läbi tulema suuremal hulgal. Takistuse ühik Takistuse ühikuks on oom (). Takistus üks oom on selline takistus, mille korral voolutugevusel üks amper (1A) tekib pingelang üks volt (1V).
l juhi pikkus (m) S juhi ristlõike pindala (m2) Eritakistus on temperatuurist sõltuv suurus. Tihti kasutatakse ka eritakistuse pöördväärtust, mida nimetatakse erijuhtivuseks. Takistust võime vaadelda kui veetorule paigutatud ventiili. Kui ventiili sulgeda, siis vool torus väheneb kui surve jääb samaks. Kui me aga jätame ventiili mingisse kindlasse asendisse, siis voolule suuremat survet avaldades, hakkab ka vool ventiilist läbi tulema suuremal hulgal. Takistuse ühik Takistuse ühikuks on oom ().
Juhi eritakistuseks nim. antud ainest ühe meetri pikkuse ja 1 mm 2 ristlõikepindalaga juhi takistust 20*C juures. 11 Elektritakistuse pöördväärtust nim. elektrijuhtivuseks. G = = 1S (siimens) R 1 1 m Eritakistuse pöördväärtust nim erijuhtivuseks = * mm 2 (Gamma) 11. Elektritakistuse sõltuvus temperatuurist + ül 1 Temperatuuri mõju takistusele iseloomustab takistuse temp. Tegur (alfa) = K = K -1 0*K= -273*C Takistuse temp. Tegur näitab, millise osa takistusest alg temperatuuril (tavaliselt
võresõlmede võnkumise kui ka vabade elektronide vahendusel. Elektrijuhtivus Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. See on ainetel, mis sisaldavad vabu laetud osakesi. Elektrivälja mõjul hakkavad need osakesed korrapäratult liikuma, tekitades elektrivooluu. Metallide hea elektrijuhtivus seletabki peamiselt vabade elektronide olemasoluga. Aine elektrijuhtuvuse mõõduks on eritakistuse pöördväärtus (i/p, möötühik (.m)-1), mida nimetatakse erijuhtivuseks. Erijutivuse järgi liigitatakse kõik ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks või dielektrikuteks. Korrasioonikindlus Korrasiooniks nimetatakse matejali ja keskkonna vahelist rektsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrasiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agresiivstet gaaside või vedelike vahel ja elektrokeemilist korrasiooni mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal.
kui ka vabade elektronide vahendusel. Elektrijuhtivus Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. See on ainetel, mis sisaldavad vabu laetud osakesi (elektrone või ioone). Elektrivälja mõjul hakkavad need osakesed korrapäraselt liikuma, tekitades elektrivoolu. Metallide hea elektrijuhtivus seletubki peamiselt vabade elektronide olemasoluga. Aine elektrijuhtivuse mõõduks on eritakistuse pöördväärtus (1/, mõõtühik (×m)-1, mida nimetatakse erijuhtivuseks. Erijuhtivuse järgi liigitatakse kõik ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks või dielektrikuteks. Materjalide kasutusomadused Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja
kui ka vabade elektronide vahendusel. Elektrijuhtivus Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. See on ainetel, mis sisaldavad vabu laetud osakesi (elektrone või ioone). Elektrivälja mõjul hakkavad need osakesed korrapäraselt liikuma, tekitades elektrivoolu. Metallide hea elektrijuhtivus seletubki peamiselt vabade elektronide olemasoluga. Aine elektrijuhtivuse mõõduks on eritakistuse pöördväärtus (1/, mõõtühik (m)-1, mida nimetatakse erijuhtivuseks. Erijuhtivuse järgi liigitatakse kõik ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks või dielektrikuteks. Materjalide kasutusomadused Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja
Lisaks standardites kasutatavad tunnusnumbrite süsteemid võimaldavad valida materjali tehnoloogilise töötluse (valatud, sepistatud, termiliselt töödeldud jne.) ja nomenklatuuri (leht , latt, varras, traat, toru jne.) alusel Vask on põhiline elektrotehnikas kasutatav juhtmematerjal väikese eritakistuse, elastsuse, küllaldase mehaanilise tugevuse, korrosioonikindluse, hea joodetavuse jms. tõttu. Rahvusvaheline standard ISO annab juhtmevase erijuhtivuseks 58 MS/m (millele vastabki tabelis 5 antud eritakistuse väärtus 0,0172 //Q-m). Igasuguste sulamite, sageli ka teiste metallide (näit. alumiiniumi) ja nende sulamite erijuhtivused antakse %-des juhtmevase erijuhtivusest. Vase-varude piiratus (teda leidub maakoores vähem kui 0,01%) on sundinud otsima vähem defitsiitseid juhtmematerjale (milleks on eelkõige alumiinium). Vask on keemiliselt väheaktiivne, reageerib lämmastik- ja kontsentreeritud väävel- happega
Juhi materjali iseloomustav suurus on eritakistus. Eritakistus sõltub elektriväljast (E) takistusmaterjalis ja on pöördvõrdeline voolutihedusega (δ) materjalis. ρ= ühik Ωm Materjalide eritakistused võivad erineda kordades. Näiteks hõbeda takistus temperatuuril 20°C võrdub 1,62* ja klaasil kuni Ωm Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse erijuhtivuseks δ= Elektrijuhtivuse ühik SI süsteemis on siimens ja erijuhtivuse ühik siimens meetri kohta Peale juhi materjali sõltub juhi takistus juhi mõõtmetest. Ohmi seadus vooluahela osa kohta I= Ohmi seadus kogu vooluahela kohta (sisaldab vooluallikat) Juhtiv materjal allub Ohmi seadusele, kui selle materjali eritakistus on sellele rakendatud elektrivälja suurusest ja suunast sõltumatu.
takistus sõltub materjalist, on kasulik sisse tuua suurus, mis iseloomustab materjali elektrijuhtivust. Selliseks suuruseks on eritakistus (või erijuhtivus). Ühtlase ristlõikega juhi korral on takistus võrdeline juhi pikkusega (seda suurem, mida pikem on juht) ning pöördvõrdeline ristlõikepindalaga (seda väiksem, mida jämedam on juht); võrdeteguriks ongi siis eritakistus : Eritakistuse pöördväärtust nim. erijuhtivuseks. Ühik 1 oom 4. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ning osa ahela kohta Vool suletud vooluringis on võrdeline allika emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega I=E/R 0+R Ohmi seadus mingi ahelaosa kohta: mingis ahela osas on vool võrdne selle ahelaosa pingega ja pöördvõrdeline selle ahela osa takistusega. I= U/R 5. Takitsite jadaühendus, rööpühendus, segaühendus Jadaühendus on selline ühendus, kus I takisti lõpp on ühendatud teise algusega, teise lõpp kolmanda algusega
· Joule-Lenz'i seadus Vooluga juhtmes eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, juhtme takistuse ja ajaga Sõltuvus on leitud empiiriliselt, Joule leiutatud kalorimeetri abil tehtud katsete seeria käigus. Valemit saab tuletada ka mehaanikast, nagu näitas E. Lenz: Ohm'i ja Joule-Lenz'i seadused diferentsiaalkujul. Kasutades eritakistust saame alltoodud seadused anda ka pideva juhtiva keskkonna jaoks. Eritakistuse pöördväärtust nim. Erijuhtivuseks Eritakistus sõltub temperatuurist: metallides ehk pooljuhtides Metallide erijuhtivusi: raud: ; alumiinium: ; vask: . Ohm'i seadus diferentsiaalkujul: ehk , kus on eritakistuse pöördväärtus - erijuhtivus. Rööp- ja jadalülituse valemite tuletus Jadalülituse korral on meil üks mittehargnev mitmest takistist koosnev vooluring. Et
· Joule-Lenz'i seadus Vooluga juhtmes eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, juhtme takistuse ja ajaga Sõltuvus on leitud empiiriliselt, Joule leiutatud kalorimeetri abil tehtud katsete seeria käigus. Valemit saab tuletada ka mehaanikast, nagu näitas E. Lenz: Ohm'i ja Joule-Lenz'i seadused diferentsiaalkujul. Kasutades eritakistust saame alltoodud seadused anda ka pideva juhtiva keskkonna jaoks. Eritakistuse pöördväärtust nim. Erijuhtivuseks Eritakistus sõltub temperatuurist: metallides ehk pooljuhtides Metallide erijuhtivusi: raud: ; alumiinium: ; vask: . Ohm'i seadus diferentsiaalkujul: ehk , kus on eritakistuse pöördväärtus - erijuhtivus. Rööp- ja jadalülituse valemite tuletus Jadalülituse korral on meil üks mittehargnev mitmest takistist koosnev vooluring. Et
elektrivoolu. Metallide hea elektrijuhtivus seletubki Vask 1083 peamiselt vabade elektronide olemasoluga. Aine Nikkel 1455 elektrijuhtivuse mõõduks on eritakistuse Raud 1539 -1 pöördväärtus (1/, mõõtühik (m) , mida nime- Rasksulavad tatakse erijuhtivuseks. Erijuhtivuse järgi liigitatakse Titaan 1660 kõik ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks või Plaatina 1773 dielektrikuteks. Kroom 1875 Vanaadium 1900 Molübdeen 2610
annaabi.ee 
