luminofooride valmistamisel. Seleniide (PbSe, Bi2Se3, CdSe, HgSe) kasutatakse fototakistite, pooljuhttermoelementide ja laserite tootmisel. ELEKTRIJUHID. Elektrijuhtideks nimetatakse neid elektri-materjale, mille eritakistus on 0-8...10-5 Ωm. Põhimõtteliselt võivad juhtideks olla tahked kehad, vedelikud (vesi, elektrolüüdid) ja teatud olekus ka gaasid (plasma). Kuid harilikult käsutatakse elektrijuhtidena metalle ja sulameid. Juhid liigitatakse tavaliselt kahte liiki: suure erijuhtivusega elektrijuhid ja suure eritakistusega elektrijuhid. Esimest liiki juhte käsutatakse peamiselt õhuliini juhtmete ja trafode ning elektrimasinate mähiste valmistamisel. Siia kuuluvad eelkõige vask ja alumiinium, erijuhtudel (kontaktide materjalina) ka hõbe, mis on parim elektrijuht. Teist liiki juhte käsutatakse enamasti reostaa-tide, täppistakistite, elektriküttekehade, hõõglampide jne. valmistamisel. Tuntumad seda liiki materjalid on manganiin, konstantaan ja nikroom.
väiksem keraamilistel materjalidel. Materjali soojusjuhtivust iseloomustab soojusjuhtivuse tegur k, mis on võrdeteguriks dT soojusvoo Jq avaldises: J q=−k dx Soojuse ülekanne toimub kahe mehhanismi kaudu: 1) Kristallvõre võnkeenergia ülekandmisena 2) Vabade elektronide energia ülekandumisena. Seega k = kv + kel Metallidel on peamine ülekandemehhanism vabade elektronide abil, mistõttu on nende k võrdeline erijuhtivusega ja temperatuuriga: k =l∙ σ ∙T , kus L on võrne kõikidel metallidel (Wiedemann-Franzi konstant). Metallide soojusjuhtivus on suurim, väiksem keraamilistel materjalidel ja kõige väiksem polümeeridel. Termoisolatsiooniks kasutatavatel materjalidel peab olema võimalikult väike soojusjuhtuvus. 20. Ferromagnetism ja ferrimagnetism. Magnetmomentide tekkimine magnetmaterjalides on seotud elektronide spinnidega.
seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Põhimõtteliselt võivad juhtideks olla tahked kehad, vedelikud (vesi, elektrolüüdid) ja teatud olekus ka gaasid (plasma). Kuid harilikult kasutatakse elektrijuhtidena metalle ja sulameid. Juhid liigitatakse tavaliselt kahte liiki: · suure erijuhtivusega elektrijuhid · suure eritakistusega elektrijuhid 2.1 Metallid Looduslikud vasekristallid Metallid on elektronjuhtivusega elektrijuhid. Nende juhtivus tuleneb metalliaatomite elektronkatte väliskihi elektronide ehk valentselektronide nõrgast sidemest aatomituumaga. Kõik metallid on keemilised elemendid, mis asuvad Mendelejevi
tamisel. Seleniide (PbSe, Bi2Se3, CdSe, HgSe) kasutatakse fototakistite, pooljuhttermoelementide ja laserite tootmisel. 48) Elektrijuhid Elektrijuhtideks nimetatakse neid elektrimaterjale, mille eritakistus on 10-8...10-5 m. Põhimõtteliselt võivad juhtideks olla tahked kehad, vedelikud (vesi, elektrolüüdid) ja teatud olekus ka gaasid (plasma). Kuid harilikult kasutatakse elektrijuhtidena metalle ja sulameid. Juhid liigitatakse tavaliselt kahte liiki: suure erijuhtivusega elektrijuhid ja suure eritakistusega elektrijuhid. Esimest liiki juhte kasutatakse peamiselt õhuliini juhtmete ja trafode ning elektrimasinate mähiste valmistamisel. Siia kuuluvad eelkõige vask ja alumiinium, erijuhtudel (kontaktide materjalina) ka hõbe, mis on parim elektrijuht. Teist liiki juhte kasutatakse enamasti reostaatide, täppistakistite, elektriküttekehade, hõõglampide jne. valmistamisel. Tuntumad seda liiki materjalid on manganiin, konstantaan ja nikroom.
13.1.3 Soojusjuhtivus Materjali soojusjuhtivust iseloomustab soojusjuhtivuse tegur k. Ta on võrdeteguriks soojusvoo Jq (ajaühikus läbi pinnaühiku liikunud soojushulk) avaldises: Soojuse ülekanne toimub kahe mehhanismi kaudu: 1) kristallvõre võnkeenergia (foononite) ülekandumisena; 2) vabade elektronide energia ülekandumisena. Seega Metallidel on peamine ülekandemehhanism vabade elektronide abil. Seetõttu on nende k võrdeline erijuhtivusega ja temperatuuriga T: kus L on võrdne kõigile metallidele (Wiedemann Franzi konstant). Metallide soojusjuhtivus ongi suurim, väiksem on see keraamilistel materjalidel ja veel väiksem polümeeridel. Termoisolatsiooniks kasutatavatel materjalidel peab olema võimalikult väike soojusjuhtivus. 29. Ferromagneetikud ja ferrimagnetism. 13.2.1 Üldmõisted. Ferromagnetism ja ferrimagnetism Välist magnetvälja iseloomustab magnetvälja tugevus H
11.1.3 Soojusjuhtivus Materjali soojusjuhtivust iseloomustab soojusjuhtivuse tegur k. Ta on võrdeteguriks soojusvoo Jq (ajaühikus läbi pinnaühiku liikunud soojushulk) avaldises: Jq = - k dT/ dx Soojuse ülekanne toimub kahe mehhanismi kaudu: 1) kristallvõre võnkeenergia (foononite) ülekandumisena; 2) vabade elektronide energia ülekandumisena. Seega k = kv + kel . Metallidel on peamine ülekandemehhanism vabade elektronide abil. Seetõttu on nende k võrdeline erijuhtivusega ja temperatuuriga T: k = L T kus L on võrdne kõigile metallidele (Wiedemann Franzi konstant). Metallide soojusjuhtivus ongi suurim, väiksem on see keraamilistel materjalidel ja veel väiksem polümeeridel. Termoisolatsiooniks kasutatavatel materjalidel peab olema võimalikult väike soojusjuhtivus. 20. Ferromagnetism ja ferrimagnetism (11.2.1), antud joon 11-5 ja 11-7 11.2.1 Üldmõisted. Ferromagnetism ja ferrimagnetism Välist magnetvälja iseloomustab magnetvälja tugevus H
Juhtmevask võib olla olekus ka gaasid (plasma). Kuid harilikult kasu- kahesuguse töötlusega. Külmtöötlusel saadakse nn. tatakse elektrijuhtidena metalle ja sulameid. kõva vask, mille tõmbetugevus on kuni 360...390 Juhid liigitatakse tavaliselt kahte liiki: suure 2 N/mm . Pisut suureneb ka eritakistus. Kõva vaske erijuhtivusega elektrijuhid ja suure eritakistusega kasutatakse õhuliinijuhtmete, elektrimasinate kom- elektrijuhid. mutaatori lamellide jne. valmistamisel. Lõõmuta- Esimest liiki juhte kasutatakse peamiselt õhu- misel 400...650 °C juures saadakse pehme vask, liini juhtmete ja trafode ning elektrimasinate mähiste mille tõmbetugevus on piirides 240...280 N/mm .
annaabi.ee 
