( 22+11,8 )∗0,13+ 0,0056+0,15+5,4+ 0,08 T 4=22− =−10,64 ° C 5,97 g V sat =2,03 Psat =246 Pa m3 ( 22+ 11,8 )∗0,13+0,0056+0,15+ 5,4+0,08+ 0,1 T 5 =22− =−11,2 ° C 5,97 3 V sat =1,93 g/m Psat =233 Pa 3. Leiame tabeli abiga auru erijuhtivused Krohv δp=12*10-12 Betoon δp=6*10-12 Mineraalvill δp=105*10-12 Tuuletõkkeplaat δp=105*10-12 Laudvooder δp=2*10-12 Rasi=0,0054*109 m²s*Pa/kg Rase=0,0027*109 m²s*Pa/kg d Ra= δp 0,005 9 Ra 1= −12 =0,416∗10 12∗10 0,3 R a 2= −12 =50∗109 6∗10 0,2 Ra 3= −12 =1,9∗109 105∗10
) ja nomenklatuuri (leht , latt, varras, traat, toru jne.) alusel Vask on põhiline elektrotehnikas kasutatav juhtmematerjal väikese eritakistuse, elastsuse, küllaldase mehaanilise tugevuse, korrosioonikindluse, hea joodetavuse jms. tõttu. Rahvusvaheline standard ISO annab juhtmevase erijuhtivuseks 58 MS/m (millele vastabki tabelis 5 antud eritakistuse väärtus 0,0172 //Q-m). Igasuguste sulamite, sageli ka teiste metallide (näit. alumiiniumi) ja nende sulamite erijuhtivused antakse %-des juhtmevase erijuhtivusest. Vase-varude piiratus (teda leidub maakoores vähem kui 0,01%) on sundinud otsima vähem defitsiitseid juhtmematerjale (milleks on eelkõige alumiinium). Vask on keemiliselt väheaktiivne, reageerib lämmastik- ja kontsentreeritud väävel- happega. Õhus kattub vase pind oksiidi õhukese kihiga, mis kaitseb edasise oksüdeerumise eest. Juhtmevask võib olla kahesuguse töötlusega. Külmtöötlusel saadakse nn. kõva vask, mille tõmbetugevus on kuni 360
st vabastada, soojusenergia ja kiirgusenergia abil. Seega temperatuuri tõusuga suureneb ka vabade elektronide kontsentratsioon. 23. Metallide elektrijuhtivus ja ülijuhtivus. Metallides on suur vabade elektronide arv kõigi kristalli aatomite valentselektronide arv ja see ei sõltu temperatuurist. Metalli erijuhtivus on määratud vabade elektronide kontsentratsiooniga n ja nende liikuvusega:, kus e on elektroni laeng ( C). Suurima juhtivusega metallid on hõbe ja vask, nende erijuhtivused on: Ag S/m Cu S/m Need on puhaste metallide erijuhtivused. Lisandid ja defektid suurendavad elektronide hajutamist, vähendavad liikuvust ja seega ka erijuhtivust. Mõnede metallide ja sulamite erijuhtivused on toodud tabelis (joon 11-7). Metallide korral kasutatakse juhtivuse iseloomustamiseks rohkem eritakistust. Eritakistust seega lisandid ja defektid suurendavad. Metalli summaarne eritakistus avaldub võrrandiga: kus oma-eritakistus;
Väga levinud on näiteks PVC katted (plekk-katused, vihmaveesüsteemid jne). 15. Metallide elektrijuhtivus ja ülijuhtivus (9.4, 9.5) Metallides on suur vabade elektronide arv kõigi kristalli aatomite valentselektronide arv ja see ei sõltu temperatuurist. Metalli erijuhtivus on määratud vabade elektronide kontsen- tratsiooniga n ja nende liikuvusega: =n µ n e , kus e on elektroni laeng (1,6·10-19 C). Suurima juhtivusega metallid on hõbe ja vask, nende erijuhtivused on: Ag 6,8·107 S/m Cu 6,0·107 S/m Need on puhaste metallide erijuhtivused. Lisandid ja defektid suurendavad elektronide hajutamist, vähendavad liikuvust ja seega ka erijuhtivust. Veel mõnede puhaste metallide ja sulamite erijuhtivused: Kuld (Au) 4,3107 S/m; Alumiinium (Al) 3,8·107 S/m; Messing (70%Cu+30%Zn) 1,6·107 S/m; Raud (Fe) 1,0·107 S/m; Plaatina (Pt) 0,94·107 S/m; Süsinikteras 0,6·107 S/m; Roostevaba teras 0,2·107 S/m
annaabi.ee 
