toetusi ja muid soodustusi. Haldusel on siin abistav ja soodustav funktsioon. Halduse õiguslikud vormid Haldust teostatakse tavaliselt ühepoolselt nn ülemvõimuna e avalikule haldusele omase õigusharu - haldusõiguse järgi ja seega avalik- õiguslikult. Haldust võib teostada ka eraõiguslikus vormis. Avaliku halduse funktsioonid 1.Põhifunktsioonid on seotud halduse olemusega ja haldusliku mõjutamise sisuga ning jagunevad omakorda kaheks: a) üldfunktsioonideks ja b) erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid on universaalsed ja omased igale haldustegevusele. Erifunktsioonid. Neis väljendub haldustegevuse eripära ehk spetsiifilised jooned. Metoodiline juhendamine, tehniline kontroll jms. Üldfunktsioonideks on: a) prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine on informatsiooni ja teaduslike meetoditega sündmuste ja protsesside ettenägemine. Planeerimine on otsustusprotsess, mis koosneb üksikotsuste järjekorras menetlustest, mille tulemiks on vastav plaan.
vajalike vahenditega tagamine. Tuleb luua vastavad tingimused personalivalikuga, kui ka tagada neile vastavad vahendid ülesannete täitmiseks. 1.5 Avaliku halduse funktsioonid. Avalikul haldusel kui tegevusel on oma sisemine funktsionaalne struktuur. Tehakse vahet põhi- ja abistavate funktsioonide vahel. Põhifunktsioonid on orgaaniliselt seotud halduse olemusega, haldusliku mõjutamise sisuga. Põhifunktsioonid liigituvad üld- ja erifunktsioonideks. Abistavatele funktsioonidele ei ole halduslik mõjutamine otseselt iseloomulik. Nende sisuks on üld- ja erifunktsioonide teostamiseks vajalike tingimuste loomine. Siia kuuluvad nn asjaajamine, juriidiline teenindamine jne. Üldfunktsioonid on omased igale haldustegevusele: 1) Prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine kujutab endast informatsiooni ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Ilma
§4 Avaliku halduse sisemised funktsioonid Põhifunktsioonid - üldfunktsioonid o prognoosimine/planeerimine o täitmine o kontroll - erifunktsioonid Abistavad funktsioonid Määratud haldusorganite sisemiste osade poolt ning kujutavad endast halduse iseseisvaid liike või suundi. Tehakse vahet põhi- ja abistavatel funktsioonidel. Põhifunktsioonid on olemuslikult seotud halduse sisuga. Põhifunktsioone võib liigitada üld- ja erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid on omased igale haldustegevuse liigile. Sinna hulka kuuluvad järgmised fn-d: - Prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine on info ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Planeerimine on otsustusprotsess, mile tulemuseks on vastav plaan. - Täitmine. Kogu organisatisooniline tegevus, mis on suunatud vastavate ülesannete täitmisele. Vajalik on teha stuktuur, leida ametnikud (pädevused, omavahelised
1. 2. 4. §4 Avaliku halduse sisemised funktsioonid Põhifunktsioonid üldfunktsioonid prognoosimine/planeerimine täitmine kontroll erifunktsioonid Abistavad funktsioonid Määratud haldusorganite sisemiste osade poolt ning kujutavad endast halduse iseseisvaid liike või suundi. Tehakse vahet põhi- ja abistavatel funktsioonidel. Põhifunktsioonid on olemuslikult seotud halduse sisuga. Põhifunktsioone võib liigitada üld- ja erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid on omased igale haldustegevuse liigile. Sinna hulka kuuluvad järgmised fn-d: Prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine on info ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Planeerimine on otsustusprotsess, mile tulemuseks on vastav plaan. Täitmine. Kogu organisatisooniline tegevus, mis on suunatud vastavate ülesannete täitmisele. Vajalik on teha stuktuur, leida ametnikud (pädevused, omavahelised funktsioonid
§4 Avaliku halduse sisemised funktsioonid Põhifunktsioonid - üldfunktsioonid o prognoosimine/planeerimine o täitmine o kontroll - erifunktsioonid Abistavad funktsioonid Määratud haldusorganite sisemiste osade poolt ning kujutavad endast halduse iseseisvaid liike või suundi. Tehakse vahet põhi- ja abistavatel funktsioonidel. Põhifunktsioonid on olemuslikult seotud halduse sisuga. Põhifunktsioone võib liigitada üld- ja erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid on omased igale haldustegevuse liigile. Sinna hulka kuuluvad järgmised fn-d: - Prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine on info ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Planeerimine on otsustusprotsess, mile tulemuseks on vastav plaan. - Täitmine. Kogu organisatisooniline tegevus, mis on suunatud vastavate ülesannete täitmisele. Vajalik on teha stuktuur, leida ametnikud (pädevused, omavahelised
Tallinn. Võrgulehel http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/ahb/toogrupid/arumae1.htm (27.12.2011). 21 Miidla-Vanatalu, M. Konspekt (2004) 22 TTÜ virumaa KOLLEDž ÕIGUSÕPETUS. (2002). Haldusõigus. Võrgulehel http://www.vk.edu.ee/uliopilastele/Materials/OIGUSOPETUS_eesti/RDBR-21%20RDER-21%20RDPR- 21/Haldusoigus.ppt (27.12.2011) Põhifunktsioonid: orgaaniliselt seotud halduse olemusega, haldusliku mõjutamise sisuga. Põhifunktsioone võib liigitada üld- ja erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid: Prognoosimine ja palneerimine. Täitmine: kogu organisatsiooniline tegevus, suunatud teatud ülesannete elluviimisele. Kontroll: haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. Täidab tagasiside funktsiooni. Kontrolli tulemusel võidakse korrigeerida plaane või koostada uusi plaane. Erifunktsioonid: vastava haldustegevuse spetsiaalsed erisused. Nt. metoodiline juhendamine, tehniline kontroll jne.
Avalikul haldusel kui tegevusel on ka oma sisemine funktsionaalne struktuur. Sellest aspektist lähtudes mõeldakse funktsioonide all halduse eesmärkide, ülesannete poolt determineeritud halduse iseseisvaid ja eraldatud liike või suundi. Selle alusel võib haldust liigitada funktsionaalselt. Tehakse vahet põhi- ja abistavate funktsioonide vahel. Põhifunktsioonid on orgaaniliselt seotud halduse olemusega, haldusliku mõjutamise sisuga. Põhifunktsioone võib liigitada üld- ja erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid on omased igale haldustegevusele. Üldfunktsioonide hulka kuuluvad: 1) prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine kujutab endast informatsiooni ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Ilma prognoosimiseta ei ole võimalik ette näha riigi või teatud regiooni seisundit tulevikus. Planeerimine on otsustusprotsess, mille lõpptulemuseks on vastav plaan. Seega võib öelda, et planeerimine kujutab endast teatud menetlust
Avalikul haldusel kui tegevusel on ka oma sisemine funktsionaalne struktuur. Sellest aspektist lähtudes mõeldakse funktsioonide all halduse eesmärkide, ülesannete poolt determineeritud halduse iseseisvaid ja eraldatud liike või suundi. Selle alusel võib haldust liigitada funktsionaalselt. Tehakse vahet põhi- ja abistavate funktsioonide vahel. Põhifunktsioonid on orgaaniliselt seotud halduse olemusega, haldusliku mõjutamise sisuga. Põhifunktsioone võib liigitada üld- ja erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid on omased igale haldustegevusele. Üldfunktsioonide hulka kuuluvad: 1) prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine kujutab endast informatsiooni ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Ilma prognoosimiseta ei ole võimalik ette näha riigi või teatud regiooni seisundit tulevikus. Planeerimine on otsustusprotsess, mille lõpptulemuseks on vastav plaan. Seega võib öelda, et planeerimine kujutab endast teatud menetlust
annaabi.ee 
