Praeguse seisuga on teda, et 95% mitokondriaalsest genoomist on esindatud ka tuumas (Weber, 1993). Milline ja kui suur oli aga algselt sisserännanud “mitokondri” genoom võrreldes “tuuma” genoomiga, pole võimalik määrata, sest ei mitokonder ega tuum ei eksisteeri enam iseseisvalt. Võrreldes teiste eukarüootidega on seene mitokondril rohkem funktsioone ja tal on säilinud suurem iseseisvus. Seentel leidub mitokondritega assotsieerunud mitmesuguste erifunktsioonidega plasmiide (esinevad nii lineaarsete kui suletud DNA-ahelatena), mis reguleerivad kasvu ja vananemist, hüpovirulentsust jm. Samuti esineb raku tsütoplasmas mitmesuguseid killer-faktoreid, mille abil mürgitatakse oma liigist või mõnest teisest liigist pärit konkurente. Hulgaliselt esineb ka viirusi, mis teatud viiruste omavahelises kombinatsioonis võivad osutuda seenele kahjulikuks (näiteks šampinjonikasvandustes). Kõiki neid geene antakse edasi tsütoplamaatilise
Võrgukaabliga ühendatakse võrguadapter standardsete pistikute abil. Peene koaksiaalkaabli ühendamiseks kasutatakse BNC-pistikut ja vastavat pesa, jämeda koaksi puhul 15-kontaktiga DB-pesa, mille külge ühendatakse AUI-kaabel transiivrist. Keerdpaari korral kasutatakse kas RJ-II või RJ-45 pistikut ja vastavat pesa. Väliselt sarnaneb viimane telefoniliidese RJ-II-ga, kuid 4 kontakti asemel on neid 8. Tavaliste võrgukaartide kõrval on turule ilmunud ka erifunktsioonidega adaptereid. Traadita andmeside jaoks väljatöötatud võrgukaardid on ette nähtud kas kohtvõrgu loomiseks või tööjaama ühendamiseks kaabelvõrgu külge ja sisaldavad komplektis ka: *antenni koos ühenduskaabliga, *tarkvarapaketti võrgutööks, diagnostikaks ja installeerimiseks. Mõnel juhul on andmekaitse nõuded nii kõrged, et tööjaamades volitamata ligipääsu ja kopeerimisvõimaluse vältimiseks ketasmälud puuduvad üldse. Sel juhul tuleb arvutite käivitamiseks ja
annaabi.ee 
