Koores on suured õhuruumid. Lehed paiknevad varrel männastena. Igas männases on kolm lehte, kaks neist on rohelised ovaalsed ujulehed. Nende lehtede sisemuses on samuti arvukad õhuruumid. Iga männase kolmas leht on veesisene, jagunenud 8-12 niitjaks hõlmaks, mis on kaetud mitmerakuliste karvadega. Juured puuduvad. Vett ja selles lahustunud mineraalaineid imetakse kogu pinnaga, kuid peamiselt muundunud veesiseste lehtede abil. Soorused tekivad veesiseste lehtede alusel. Seega põhjustab erieoselisus gametofüütide taandarengut. HÕIMKOND KOLDTAIMED. Kollad on kõrgemaist taimedest ühed ürgsemad. Nad esindavad väikeselehelist evolutsioonisuunda. Nüüdisaegsed liigid on igihaljad mitmeaastased rohttaimed, väljasurnute hulgas oli ka puukujulisi liike. Ehitus. Sporofüüdil on väikeste lehtedega maapealne võsu. Lehed on vähe eristunud, neil on 1-2 harunemata roodu. Sõlmed ja sõlmevahed on nõrgalt väljendunud. Maa-alune osa kujutab endast lisajuuri omavat risoomi
Gametofüüdid arenevad sporangiumide sees. Mikrospooridest arenevad isaseellehed, mis koosnevad kahest vegetatiivsest rakust ja kahest anteriidist. Kasvades rebivad isaseellehed sporangiumi kesta katki ja vabanevad. Megaspooridst areneb emaseelleht. See on roheline, vähem taandarenenud kui isaseelleht. Tema ülemine osa kasvab sporangiumist välja, sellel tekib 3-5 arhegooni. Pärast viljastamist areneb sügoodist sporofüüdi alge, mis koosneb varrest ja lehest. Seega põhjustab erieoselisus gametofüütide taandarengut. Hk. Koldtaimed- Lycopodiophyta. Kollad on kõrgemaist taimedest ühed ürgsemad. Nad esindavad väikeselehelist evolutsioonisuunda. Nüüdisaegsed liigid on igihaljad mitmeaastased rohttaimed, väljasurnute hulgas oli ka puukujulisi liike. Ehitus. Sporofüüdil on väikeste, vahel soomusekujuliste lehtedega (mikrofüllia) maapealne võsu. Lehed on vähe eristunud, neil on 1-2 harunemata roodu. Sõlmed ja sõlmevahed on nõrgalt väljendunud
Gametofüüdid arenevad sporangiumide sees. Mikrospooridest arenevad isaseellehed, mis koosnevad kahest vegetatiivsest rakust ja kahest anteriidist. Kasvades rebivad isaseellehed sporangiumi kesta katki ja vabanevad. Megaspooridst areneb emaseelleht. See on roheline, vähem taandarenenud kui isaseelleht. Tema ülemine osa kasvab sporangiumist välja, sellel tekib 3-5 arhegooni. Pärast viljastamist areneb sügoodist sporofüüdi alge, mis koosneb varrest ja lehest. Seega põhjustab erieoselisus gametofüütide taandarengut. Hk. Koldtaimed- Lycopodiophyta. Kollad on kõrgemaist taimedest ühed ürgsemad. Nad esindavad väikeselehelist evolutsioonisuunda. Nüüdisaegsed liigid on igihaljad mitmeaastased rohttaimed, väljasurnute hulgas oli ka puukujulisi liike. Ehitus. Sporofüüdil on väikeste, vahel soomusekujuliste lehtedega (mikrofüllia) maapealne võsu. Lehed on vähe eristunud, neil on 1-2 harunemata roodu. Sõlmed ja sõlmevahed on nõrgalt väljendunud
Mikrospoori sees tekib isasgametofüüt. See koosneb ühest vegetatiivsest rakust ja tugevasti redutseerunud anteriidist, mille sees arenevad kahe viburiga spermatosoidid. Emasgametofüüt areneb samuti peaaegu tervenisti megaspoori sees. Kui gametofüüt suuremaks kasvab, rebib ta megaspoori kesta katki. Läbi kolmeharulise lõhe väljub osa gametofüüdi kehast, millel tekivad arhegoonid ja risoidid. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge. Seega on erieoselisus tinginud gametofüütide kahekojalisuse ja redutseerumise. See on etendanud tähtsat osa taimde evolutsioonis. Hk. Ositaimed- Equisetoptyha. Puukujulised esindajad on täielikult välja surnud, kaasaegses taimestikus on säilinud ainult rohttaimed. Ehitus. Sporofüüdi iseärasuseks on männasena paiknevate külgharude esinemine. Lehed on samuti koondunud männasteks. Sõlmed ja sõlmevahed on selgesti väljendunud. Sõlmevahede alusel esineb sageli vahemeristeem
annaabi.ee 
