Laste hoolduse üldised põhimõtted Laste hooldamisel tuleb arvestada, et alati on üks kindel laps, kes on teatud arenguetapis ja kellel on oma eripärad. Eriealised lapsed erinevad füüsiliselt (anatoomilis-füsioloogi - liselt), vaimselt (inellektuaalselt), psüühiliselt (emotsionaalselt) ja sotsiaalselt (kontakt ümbritsevaga). Füüsiline haigus ei ole ainult füüsiline probleem, vaid ka psüühiline. Haiget last hooldades tuleb arvestada sellega, et peale lapse on patsiendiks vanemad või hooldajad. Laps sõltub hooldustöö ümbrusest ja sellest, kuidas hooldustöötajad märkavad tema individuaalseid vajadusi
põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Lastel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. Laste hooldamisel tuleb arvestada, et alati on üks kindel laps, kes on teatud arenguetapis ja kellel on oma eripärad. Eriealised lapsed erinevad füüsiliselt (anatoomilis- füsioloogiliselt), vaimselt (inellektuaalselt), psüühiliselt (emotsionaalselt) ja sotsiaalselt (kontakt ümbritsevaga). Füüsiline haigus ei ole ainult füüsiline probleem, vaid ka psüühiline. Haiget last hooldades tuleb arvestada sellega, et peale lapse on patsiendiks vanemad või hooldajad. Laps sõltub hooldustöö ümbrusest ja sellest, kuidas hooldustöötajad märkavad tema individuaalseid vajadusi. Hea hooldustöö aluseks on
- landogeensed põhjused - kroonilisus ja pöördumatus - maksimaalne teovõime nõrgenemine Teadmisi vananemise füsioloogia ja patofüsioloogiliste muutuste kohta on vähe, sest antud probleemi on raske teaduslikult uurida. Tänapäevased teadmised põhinevad eriealiste isikute suurte gruppide võrdleval uurimisel. Vananemismuutusteks loetakse neid nihkeid, mis on sedastatavad üldiselt heas seisundis olevatel vanuritel. Siin on aga mitmeid vea võimalusi. Ei ole nimelt kindel, et eriealised terved võiksid esindada vastavat vananevat inimrühma näit. raskendavad tulemuste tõlgitsemist subkliinilised haigused nagu vanurite isheemia tõbi. Abi oleks vaid pikaajalistest tervete inimeste uuring programmidest mida on aga raske teostada. Seniste uuringute põhjal võib järeldada, et mida harvemast sümptomitest on küsimus seda napimad on uuringust saadud teadmised, vananemisega seotud füsioloogiliste muutuste kohta. Kliiniline uuring
annaabi.ee 
