aga x-teljel ja sirge eestvaatel. Esijälg ja tema eestvaade asetsevad esiekraanil ja sirge eestvaatel, esijälje pealtvaade aga x-teljel ja sirge pealtvaatel. Üldasendiline sirge Üldasendiline sirge ei ole paralleelne ühegi ekraaniga ega asetse sellel. Tunnus: kõik 3 sirge projektsiooni on kaldu ekraanide suhtes. Sirglõigu ristprojektsioonid on sirglõigust enesest lühemad. Sirgjoone kaldenurgad ei esine üheski vaates õiges suunas. Eriasendiline sirge Eriasendiline sirge on paralleelne ühe (või kahe) ekraaniga või asetseb mõnel neist. Tunnus: sirge kolmest kporjektsioonist on kaks paralleelsed mõne teiljega või ühtivad sellega. Sirglõigu pikkus ja kaldenurgad esinevad mõnes vaates oma tegelikus suuruses. Eriasendilised sirged on : *horisontaal (h) *frontaal (f) *profiilsirge (r). Horisontaal (h II 1) Horisontaali eestvaade on üldjuhul x-teljega paralleelne (h''llx), erijuhul punkt, kui h on risti 2.
Joonisel 1 on esitatud neli pindade lõikumisülesannet. Analüüsida esitatud ülesandeid vastates kirjalikult järgmistele küsimustele: 1. Millised objektid lõikuvad? 2. Mis on objektide lõikejooneks (ruumis)? Mis on lõikejoone projektsiooniks pealtvaatel ja eestvaatel? 3. Millist lõikumisülesande lahendamisvõtet vastuse tuletamiseks kasutate? Vastata iga ülesande kohta eraldi. Joonis 1 VASTUS: A Lõikuvad eriasendiline tasand ja silinder. Lõikejooneks ruumis on kaks paralleelset sirget (ehk ristkülik). Lõikejoone projektsiooniks pealtvaatel on sirge ja eestvaatel on ristkülik. Kannan lõikepunktid pealtvaatelt eestvaatele sidejoonte abil. B Lõikuvad eriasendiline tasand ja koonus. Lõikejooneks ruumis on kolmnurk. Lõikejoone projektsiooniks pealtvaatel on sirge ja eestvaatel kolmnurk. Kannan lõikepunktid pealtvaatelt eestvaatele sidejoonte abil.
aga x-teljel ja sirge eestvaatel. Esijälg ja tema eestvaade asetsevad esiekraanil ja sirge eestvaatel, esijälje pealtvaade aga x-teljel ja sirge pealtvaatel. Üldasendiline sirge Üldasendiline sirge ei ole paralleelne ühegi ekraaniga ega asetse sellel. Tunnus: kõik 3 sirge projektsiooni on kaldu ekraanide suhtes. Sirglõigu ristprojektsioonid on sirglõigust enesest lühemad. Sirgjoone kaldenurgad ei esine üheski vaates õiges suunas. Eriasendiline sirge Eriasendiline sirge on paralleelne ühe (või kahe) ekraaniga või asetseb mõnel neist. Tunnus: sirge kolmest kporjektsioonist on kaks paralleelsed mõne teiljega või ühtivad sellega. Sirglõigu pikkus ja kaldenurgad esinevad mõnes vaates oma tegelikus suuruses. Eriasendilised sirged on : *horisontaal (h) *frontaal (f) *profiilsirge (r). Horisontaal (h II 1) Horisontaali eestvaade on üldjuhul x-teljega paralleelne (h''llx), erijuhul punkt, kui h on risti 2.
5. loeng Tahukad, tahukate liigitelu(iseseisvalt), tahukate lõikumised, kõverjooned ja kõverpinnad, joonte projektsioonilised omadused (iseseisvalt), ellips, kruvijooned Ülesande andmete analüüs: 1.tahkude arv ja asen ekranide suhtes 2.lõikava tasapinna kohta käiv info: *millega on tasapind antud *kuidas tasapind asetseb ekraanide suhtes (üld- või eriasendiline) 3.millist lahendusmeetodit kasutada Lõikejoone määramiseks 2 võimalust: 1.sirge ja tasandi lõikumisülesande korduva lahendamisega leitakse lõikehulknurga tipud 2.kahe tasandi lõikumisülesande korduva lahendamisega leitakse lõikehulknurga küljed 3.tuletatakse tahuka ja tasandi lõikejoon lisaekraani abil Pinnalaotuse tuletamine: 1.kõik tahud, mis pole kolmnurgad tükeldame diagonaalidega kolmnurkadeks 2.leiame kõigi kolnurga külgede orginaalpikkused 3
III loeng (kons. N 15.30-17.30) Tasandi määravad: a)3 punkti, mis ei asetse ühel sirgel b)punkt ja sirge, mis ei läbi seda punkti c)2 lõikuvat sirget d)2 paralleelset sirget e)tasapind on määratud ka mis tahes tasapinnalise kujundi kaksvaatega või tasapinna jälgedega Tasandi asend ekraanide suhtes Üldasendiline tasand on kaldu kõikide ekraanide suhtes. Eriasendiline tasand ehk projekteeriv tasand on risti ekraaniga. (Põhiekraani risttasand , esiekraani risttasand , külgekraani risttasand). Nivoopinnad on paralleelsed ühe ekraaniga, st risti kahe ülejäänud ekraaniga. (Horisontaalpind , frontaalpind v, profiilpind). Tasandi jälgsirged Tasandi jälgsirge (jälg) on sirge, mida möödad tasand lõikab ekraani. Jälgsirged lõikuvad paarikaupa telgedel x, y, z punktides X, Y, Z. Neid punkte nim telgpunktideks. Tasandi
pole risti kaksvaate teljega 25. kaks sirget lõikuvad, kui kahe sirge samanimeliste projektsioonide lõikepunktid asetsevad samal sidejoonel ning kummagi sirge mõlemad vaated pole risti x-teljega. 27. tasandi määravad: kolm punkti, mis ei asetse samal sirgel; punkt ja sirge, mis ei läbi seda punkti; kaks lõikuvat sirget; kaks paralleelset sirget. 28. üldasendiline tasapind - tasand pole ühegi ekraaniga risti. eriasendiline - tasand on 1 või 2 ekraaniga risti 29. tasandi jälgjoon - tasandi ja ekraani lõikesirge 30. sirge ja tasandi lõikepunkti leidmiseks: panna läbi sirge abitasand, mis risti ühe või teise ekraaniga, leida antud tasandi ja abitasandi lõikesirge, märkida antud sirge ja lõikesirge lõikepunkt, mis ongi sirge ja tasandi lõikepunkt
kiivsed. Neist üks läheb teise pealt või eest läbi varjates teist.) Joonis 27. Tasandi määravad: - Kolm punkti, mis ei asetse ühel sirgel - Punkt ja sirge, mis ei läbi seda punkti - Kaks lõikuvat sirget - Kaks paralleelset sirget Tasapind on määratud ka mistahes tasapinnalise kujundi kaksvaatega või tasapinna jälgedega. 28. Üldasendiline tasand on kaldu kõikide ekraanide suhtes. Eriasendiline e projekteeriv tasand on risti ekraaniga 29. Jälgjoon on sirge, mida mööda tasand lõikab ekraani. 30. Sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmine: 1) Paneme läbi antud sirge s abitasandi risti põhi- või esiekraaniga 2) Tuletame antud tasandi ja abitasandi lõikesirge 3) Leiame lõikesirge ja antud sirge lõikepunkti, mis ongi antud tasandi ja sirge lõikepunkt. 31. Lisaprojektsioonide saamise võtted:
ning kummagi sirge mõlemad vaated pole risti x-teljega, siis need sirged ruumis lõikuvad. 27. Nimetage kõik tasapinna määramisvõimalused. Tasapinda määravad: a) kolm punkti, mis ei asetse ühel sirgel b) punkt ja sirge, mis ei läbi seda punkti c) kaks lõikuvat sirget d) kaks paralleelset sirget 28. Missugust tasapinda nimetatakse üldasendiliseks (eriasendiliseks)? Üldasendiline on tasand, mis pole ühegi ekraaniga risti, vastasel korral eriasendiline 29. Mis on tasapinna jälgjoon? Tasandi ja ekraani lõikesirge. 30. Sõnastage tasapinna ja sirge lõikepunkti leidmise käik. 1) Paneme läbi antud sirge abitasandi risti ühe või teise ekraaniga 2) Leiame antud tasandi ja abitasandi lõikesirge 3) Märgime selle lõikesirge ja antud sirge lõikepunkti, mis ongi ühtlasi antud sirge ja tasandi lõikepunkt 31. Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted. Lisaekraani võte Uute kujutamiskiirte võte Objekti pööramise võte
25. Nimetage kõik tasapinna määramisvõimalused. 1) kolme punktiga, mis ei asetse sirgel, 2) punkti ja sirgega, kui sirge ei läbi seda punkti, 3) kahe lõikuva sirgega, 4) kahe paralleelse sirgega. Tasand on määratud ka mistahes tasapinnalise kujundiga (ring, kolmnurg, jne). 26. Missugust tasapinda nimetatakse üldasendiliseks (eriasendiliseks)? 1)Üldasendiline tasapind ei ole paralleelne mitte ühegi ekraaniga 2) Eriasendiline tasapind on risti vähemalt ühe ekraaniga 27. Mis on tasapinna jälgjoon? Tasandi ja ekraani lõikejoon. 28. Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik. 1) Läbi antud sirge (s) võtame abitasandi, mis on risti põhi- või esiekraaniga. 2) Tuletame antud tasandi ja abitasandi lõikesirge. 3) Leiame lõikesirge ja antud sirge lõikepunkti, mis on antud tasandi ja sirge lõikepunkt. 29
25. Nimetage kõik tasapinna määramisvõimalused. 1) kolme punktiga, mis ei asetse sirgel, 2) punkti ja sirgega, kui sirge ei läbi seda punkti, 3) kahe lõikuva sirgega, 4) kahe paralleelse sirgega. Tasand on määratud ka mistahes tasapinnalise kujundiga (ring, kolmnurg, jne). 26. Missugust tasapinda nimetatakse üldasendiliseks (eriasendiliseks)? 1)Üldasendiline tasapind ei ole paralleelne mitte ühegi ekraaniga 2) Eriasendiline tasapind on risti vähemalt ühe ekraaniga 27. Mis on tasapinna jälgjoon? Tasandi ja ekraani lõikejoon. 28. Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik. 1) Läbi antud sirge (s) võtame abitasandi, mis on risti põhi- või esiekraaniga. 2) Tuletame antud tasandi ja abitasandi lõikesirge. 3) Leiame lõikesirge ja antud sirge lõikepunkti, mis on antud tasandi ja sirge lõikepunkt. 29
25. Nimetage kõik tasapinna määramisvõimalused. 1) kolme punktiga, mis ei asetse sirgel, 2) punkti ja sirgega, kui sirge ei läbi seda punkti, 3) kahe lõikuva sirgega, 4) kahe paralleelse sirgega. Tasand on määratud ka mistahes tasapinnalise kujundiga (ring, kolmnurg, jne). 26. Missugust tasapinda nimetatakse üldasendiliseks (eriasendiliseks)? 1)Üldasendiline tasapind ei ole paralleelne mitte ühegi ekraaniga 2) Eriasendiline tasapind on risti vähemalt ühe ekraaniga 27. Mis on tasapinna jälgjoon? Tasandi ja ekraani lõikejoon. 28. Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik. 1) Läbi antud sirge (s) võtame abitasandi, mis on risti põhi- või esiekraaniga. 2) Tuletame antud tasandi ja abitasandi lõikesirge. 3) Leiame lõikesirge ja antud sirge lõikepunkti, mis on antud tasandi ja sirge lõikepunkt. 29
Skitseerige kahe kiivsirge (a ja b) kaksvaade (lahendada varjumine). 27. Nimetage kõik tasapinna määramisvõimalused. Tasandi määravad: 1) 3 punkti, mis ei asetse ühel sirgel. 2) punkt ja sirge, mis ei läbi seda punkti. 3) 2 lõikuvat sirget. 4) 2 paralleelset sirget. 5) tasapinnalise kujundi kaksvaatega või tasapinna jälgedega. 28. Missugust tasapinda nimetatakse üldasendiliseks (eriasendiliseks)? Üldasendiline tasapind on kaldu kõikide ekraanide suhtes. Eriasendiline tasand ehk projekteeruv tasand on risti ekraaniga. 29. Mis on taspinna jälgjoon? Tasapinna jälgjoon on sirge, mida mööda tasand lõikab ekraani. 30. Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik. 1) Paneme läbi antud sirge abitasandi risti ühe või teise ekraaniga 2) Leiame antud tasandi ja abitasandi lõikesirge ning 3) Märgime selle lõikesirge ja antud sirge lõikepunkti, mis ühtlasi ongi antud sirge ja tasandi lõikepunkt 31
erijuhtudel punktikujulised või ühine joonkujutis 41. Nimetage kõik tasapinna määramisvõimalused. * 1) kolme punktiga, mis ei asetse sirgel, * 2) punkti ja sirgega, kui sirge ei läbi seda punkti, * 3) kahe lõikuva sirgega, * 4) kahe paralleelse sirgega. 42. Missugust tasapinda nimetatakse üldasendiliseks (eriasendiliseks)? * 1)Üldasendiline tasapind ei ole paralleelne mitte ühegi ekraaniga * 2) Eriasendiline tasapind on risti vähemalt ühe ekraaniga 43. Mis on tasapinna jälgjoon? * Tasandi ja ekraani lõikejoon 44. Joonestada lõik AB, mis asub tasapinnal (p; e). * B'' e x A'' B' A' p 45
on mddratudoma kahe punkti kaksvaatega (joon.2.3). LUhidalts(A;B),kus A(A',A") ja B(8',8',). sirgetuldasendiliseks. Vastaselkorralon sirge eriasendiline.Uldasendilisesirge k6ik kolm projektsioonion telgede suhtes kaldu; eri- asendiliselsirgel on kolmestkujutisestkaks m6neteljegaparalleelsed v6i sellegaUhtivad. Ekraaniga paralleelset sirget nimetatakse nivoosirgeksselle ekraani suhtes. Seega
Ei, nende paralleelprojektsioonid võivad olla kas paralleelsed sirged, punktid või ühine joonkujutis. 41) Kõik tasapinna määramisvõimalused. a) kolme punktiga, mis ei asetse sirgel b) punkti ja sirgega, kui sirge ei läbi seda punkti c) kahe lõikuva sirgega d) kahe paralleelse sirgega 42) Missugust tasapinda nimetatakse üldasendiliseks/eriasendiliseks? a) üldasendiline tasapind ei ole paralleelne mitte ühegi ekraaniga b) eriasendiline tasapind on risti vähemalt ühe ekraaniga 43) Mis on tasapinna põhijälgjoon/esijälgjoon? a) põhijälgjoon tasandi ja põhiekraani lõikesirge b) esijälgjoon tasandi ja esiekraani lõikesirge 44) Joonestada lõik AB, mis asub tasapinnal (p; e). B'' e frontaalid pealtvaade paralleelne x-teljega x A''
s A B s A B 1 P P Joon. 8 Joon. 9 2.2. Eriasendilised sirged Sirge on üldasendiline, kui ta pole paralleelne ühegi ekraaniga, vastasel korral on ta eriasendiline. Kui sirge on paralleelne mne ekraaniga vi asetseb sellel, siis nimetatakse sirget nivoosirgeks. Horisontaaliks nimetatakse sirget, mis on paralleelne phiekraaniga (joon. 10a) h || 1 ; h|| x. Iga horisontaal projekteerub phiekraanile telises pikkuses AB = AB Frontaaliks nimetatakse sirget, mis on paralleelne esiekraaniga (joon. 10b) f || 2 ; f || x. Iga frontaal projekteerub esiekraanile telises pikkuses AB = AB 6
Sele 17. Lõigu originaalpikkuse leidmine lõigu projekt- sioonide järgi Eeskiri sirglõigu originaalpikkuse leidmiseks: sirglõigu originaalpikkus võrdub hüpotenuusiga täisnurkses kolmnurgas, mille üheks kaatetiks on sirglõigu pealtvaate pikkus, teiseks kaatetiks aga sirglõigu otspunktide põhikvootide vahe. Terminid aksonomeetria – аксонометрия profiil – профиль eriasendiline sirge – прямая частного projekteeriv sirge – проецирующая положения прямая frontaal – фронталь punkt ruumis – точка в пространстве hüpotenuus – гипотенуза ristsirged – перпендикулярные прямые
annaabi.ee 
