rahvauskumused kasutusel ja seal oli suurem hulk kirikuid ja kloostreid. Gildidel ja tsufntidel olid oma kaitsepühakud. Ketseriteks nimetati saatana poolt eksiteele viidud kristlasi, neid leidus nii talupoegade, linnaelanike kui ka aadlike ja vaimulike seas. Neid kiusati taga, kuna kirikute juhtidele ei meeldinud eriarvamused nende usust. 13. sajandil moodustati eriline amet inkvisitsioon, ketserite karistamiseks. Kui ketserid ei loobunud eriarvamusest, põletati nad tuleriidal. Kiriku peamine eesmärk oli ühendada Euroopa riike, mis koosnesid piiskopkondadest. Regulaarselt peeti jumalateenistusi, kus rahvale õpetati Jumala sõna, mille peamine sõnum oli, et hea käitumise eest saab peale surma taevasse ja halvasti käituv inimene satub põrgu. Kloostrites olid oma reeglid. Näiteks nagu Benedictuse reegel, see käskis et kloostrisse astuja ei tohtinud lahkuda sealt enam, allub abtile. Nii tekkis Benedictuse ordu
vahendite ühitamatust. Et üks osapool saaks oma püüdlusi ellu viia, peab teine taanduma või on tarvis leida osapooli rahuldav lahendus 2. vastasseis mõjutab ja suunab osapoolte suhteid, tuues konflikti põhiküsimuse suhetes olulisele kohale. Seega senine suhtlemise sisu ja stiil konflikti korral muutuvad 3. osapooled tajuvad vastasseisu kui midagi, mis sunnib neid tegutsema ja lahendust otsima Need tunnused eristavad konflikti lihtsalt eriarvamusest või erimeelsusest. Järgmine konflikti definitsiooni põhimõiste on suhestumine, mis tähendab seda, et osapooled olenevad teineteisest, on seotud ühise tegevuse kaudu, see tähendab, et osapooled on vastastikku sõltuvad. Suhestumist võib jagada positiivseks ja negatiivseks. Positiivne suhtestumine toimib juhtudel, kui ühe poole eesmärkide saavutamine aitab kaasa ka teise poole eesmärkide teostumisele. Negatiivse suhtestumise puhul tähendab ühe osapoole edu teise kaotust
Gadameri on kõige enam on mõjutanud tema õpetaja M.Heidegger.Heideggeri ajalisusekäsitlusest lähtudes ja mäistmise ajaloolisust esile tõstes arendab Gadamer oma peateoses välja õpetuse, mida ta nim. hermeneutiliseks filosoofiaks. Gadameri hermeneutilise filosoofia põhiteema on inimese ontoloogia(olemisõpetus).Seda käsitledes omistab ta inimolemisele selle lõplikust ja ajaloolisust.Inimene (aga ka tõde ja mõistmine) ei ole kunagi puhas leht vaid sõltuv eriarvamusest, tradutsioonist, autoriteedist, moest. Gadameri järgi mõista saab situatsioonis, millese me oleme heidetud ja see on seotud traditsiooniga mille sisse me oleme kasvanud. Tõde ja meetod Gadamer soovib teada saada , mis seos on tõel ja meetodil humanitaarteadustega .Tema taotlus on näidata, millises ajaloolis-kultuurilises mõjuväljas kaasaegse teaduse niisugune enesemõistmine on kujunenud.Gadameri silmis on ühtlasi problemaatiline teaduslikkuse ja tõe vahekord humanitaarteadustes
47. Keelekorraldus võiks sel juhul nii üritada ühtlustada inimeste ettekujutusi konventsioonist kui ka neid endale meelepärases suunas mõjutada. 48. Ei ole. Norm ja norming on süsteem ja selle kirjeldus, keel ja kõne on süsteem ja selle eksemplar. 49. Kui inimene niimoodi ütles, siis normi osaks (kuigi võibolla äärmiselt marginaalseks) ta sellega juba sai. Võimatu saab üks reaalne ütlus seega olla ainult norminguga võrreldes. 50. Seni pole keegi osanud. 51. See on tore näide eriarvamusest, mille lahendus oleneb pooldatavast suhtlusteooriast. Et tuvastada, kas õigekirjareeglite (mitte)tundmise 256 Keelekorraldus alusel diskrimineerimine on keele alusel diskrimineerimine, läheb fikseeritud koodi mudeli uskumise puhul vaja keele definitsiooni, et kas keel sisaldab õigekirjareegleid või mitte. Seda definitsiooni muidugi kuskil antud ei ole. Konventsiooni uskumise korral oleneb tulemus
annaabi.ee 
