38. Millal eelistada sektordiagrammi tulpdiagrammile? Kui tahetakse näidata mingit osa mingist tervikust. 39. Millised on teadusinfo tunnused? Sisu on kitsa teadusvaldkonna põhine. Ajakirjal/raamatul on ISSN/ISBN e. Identifitseerimist võimaldav rahvusvaheline standardnumber. Rahvusvaheline levik ja toimetuskolleegium/tuntud teaduskirjastus, akadeemiline institutsioon, uurimisasutus. Ajakiri on eelretsenseeritav, erialaterminoloogia kasutamine tekstis. Kvalifikatsioon – autoril(tel) teaduskraad, ajakirjal kvalifikatsioon. Ajakirja indekseeritakse, refereeritakse, avatakse täistekstidena rahvusvahelise levikuga andmebaasides. Teadusajakirjas ei avaldata reeglina kommertsreklaami. 40. Mille poolest erineb teadusartikkel tavalisest artiklist? - annab ülevaate, mida ja kuidas uuriti ning milliste järelduste ja tulemusteni töö käigus jõuti.
Släng - Släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele jne omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara (Tender 1994). · Antikeel (= släng) on allkeel, mida kõnelevad ühiskonnas marginaalsetel positsioonidel olevad ja tihti seadusest väljapoole jäävad rühmad (vt Montgomery 1995: 96104). · Eripärane sõnavara · sotsiaalne släng (nt kooliõpilaste keel: esta, mata jms) · mitteametlik erialaterminoloogia (nt arvutiterminid) · Seostub pigem situatsiooni ja registriga · Algus 1920. aastatel · sõnavara kogumine üksiksõnade kaupa · õpilaste, üliõpilaste, kurjategijate släng · Mai Loog: slängisõnade kasutus Tallinna kooliõpilaste kõnes · Tõnu Tender: slängiuurimise ajalugu, slängisõnade saamise viisid, slängi püsivus · Tõnu Tender. Eesti släng: olemus ja uurimislugu 1994. · Rait Maruste
Släng · Släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele jne omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara (Tender 1994). · Antikeel (= släng) on allkeel, mida kõnelevad ühiskonnas marginaalsetel positsioonidel olevad ja tihti seadusest väljapoole jäävad rühmad (vt Montgomery 1995: 96104). · Eripärane sõnavara · sotsiaalne släng (nt kooliõpilaste keel: esta, mata jms) · mitteametlik erialaterminoloogia (nt arvutiterminid) · Seostub pigem situatsiooni ja registriga Valdkonnad · asjad, kohad, teemad jms, mis on kasutajarühma elus olulised · koolis kesksed teemad Loogi järgi: · tüdruk, poiss, rumal inimene, eri stiili noored · alkohol, joomine, purjusolek, õlu, joodik, toit, raha · seks, suguelundid · kool/õppeained · suhtlusfraasid: mine ära, tervitus, hüvastijätt · hinnangud: vahva, vilets
Nt Rootsi valitsuse juures tegutseb juba aastast 1980 keeleteadlaste rühm, kes kontrollib, et kõrgemad riigiametnikud kasutaksid seaduseelnõude kirjutamisel tavalist keelt, ja vaatab üle kõik parlamendile esitatavad seaduseelnõud. Mitmes riigis on loodud ühendusi, mille eesmärk on lihtsama keelekasutuse populariseerimine ja selle kasutamise vajalikkuse ja kasulikkuse rõhutamine. Kuid on vaja mõelda ka nn sisuliste lahenduste peale olukorras, kus me oleme. Meil tuleb aga peale erialaterminoloogia luua oskussõnavara ka eri eluvaldkondade jaoks. Struktureerivat õpetust õigusest kritiseeritakse eelkõige demokraatia teooria aspektist. Nimelt väidab see teooria, et sisuline õiguse ja tegelikkuse üle otsustamine ja vahendamine kantakse seadusest õiguse konkretiseerimisele ja seetõttu pole legaalsus seotud mitte enam seadusega, vaid see tehakse kindlaks metoodika abil. Sellega ei saa nõustuda, sest just struktureeriv
mõistab, oskab kasutada ja õigesti kirjutada kasutatavamaid meditsiinioskussõnu, teab anatoomia-alaseid oskussõnu, mõistab meditsiiniterminite moodustamiseks sagedamini kasutatavaid ees- ja järelliiteid, Üldine sissejuhatus Juba kiirabikarjääri hakul võivad rohked võõrsõnad ning ravimite ja seadmete nimed algaja erakorralise meditsiini tehniku segadusse ajada. Meditsiiniliste oskussõnade süstemaatiline tundmaõppimine avab tee erialaterminoloogia mõistmisele ning võimaldab professionaalses keeles täisväärtuslikult suhelda teiste meedikutega. Terminus (ld)– mõiste; logos (kr) – õpetus Kulub päris palju aega, enne kui suurem osa oskussõnadest enam-vähem omaseks saab. Sellepärast võiks algul kasutada kättesaadavamaid sõnaraamatuid, nagu võõrsõnade leksikon ja entsüklopeedia, või siis internetti. Mõni vajalik sõnaraamat peaks olema käepärast ka töökohal.
annaabi.ee 
