1. Tsooniteooria järgi põhjendada, miks metallid on head soojusjuhid. Kuna elektronid suudavad soojusliikuvusest omandada piisavalt energiat, et hüpata üle keelutsooni ja muutuda vabaks. 2. Miks on dielektrikud läbipaistvad? Dielektrikud on läbipaistvad, järelikult ei neela valguskvante (metallid ja pooljuhid neelavad) Ei neela valguskvante sest, nähtava footoni energia kvandid on E=1.8- 3.1eV, Elektronide ergastumiseks on vaja 5-10 eV 3. Dielektrikud on läbipaistvad, ei neela valguskvante. Metallid ja pooljuhid neelavad valguskvante seega on läbipaistmatud. Dielektrikutes on keelutsoon lai (5-10eV), soojusenergiast ei piisa juhtivuselektronide tekitamiseks. Tavatemperatuuridel ergastab soojusliikumine pooljuhtides elektrone üle kitsa (1eV) keelutsooni kõrgemasse tsooni juhtivustsooni, jättes valentstsooni auke. Kuna metallides on kõrgeim
Piirdenurk, valem, joonis? 7. Kuidas joonestada läätse läbitavate valguskiirte käiku, joonis konstrueerida. Millised kiired on kasutusel? 8. 5cm kaugusel läätse ees asub küünal, 50cm läätse taga oleval ekraanil on küünlaleegi terav kujutis. Kui suur on läätse fookuskaugus? Joonis. 9. Mis on fotoefekt? Punapiir ja ühik? Fotoefekt Elektroni eraldumine aatomist. Esineb siis kui juurde antud energia on suurem, kui ergastumiseks tarvis. Punapiir teatud lainepikkusest lühem lainepikkus/sagedus, mille puhul fotoefekt aset leiab. Ühikud on nii lainepikkuse kui ka energia omad. Dzaulid J või hetsides Hz 10. Kuidas saaks arvutada valguse lainepikkuste sagedust, kui kvandienergia on teada? f=E/h 11. Punase valguse lainepikkus on 0,7µm, rohlise 0,55µm ja violetse 0,88µm, kui suured on neile vastavad võnke sageduse kvandi energiad? 12
liikumisandurite töö. 18.Kuidas ergastatakse aatomid luminestsentskiirguse korral? Too mõned näited ergastusviisidest ja luminestsentsi kasutusaladest Luminestsents on elektromagnetiline kiirgus, kus aatomite ergastamine toimub teiste energialiikide, mitte soojuse arvel. Kuna luminestsentskiirguse tekkimiseks pole vajalik kõrge temperatuur, siis on luminestsentsi nimetatud ka "külmaks valguseks". Luminestsentsi korral on aatomil mitmeid võimalusi ergastumiseks. Luminestsentsi liigitamine ergastamisviiside järgi on toodud tabelis. Tabel 4.2. Luminestsentsi liigid Luminestsentsi liik Ergastamisenergia allikas Fotoluminestsents Ultravalgus Katoodluminestsents Kiirete elektronide juga Radioluminestsents Radioaktiivne kiirgus Elektroluminestsents Elektriväli Kemoluminestsents Keemiline reaktsioon
intensiivsus ja seda lühemalaineline on kiiratav valgus. Infravalguse kasutamisel põhineb ka öönägemisseadmete, kontaktivabade termomeetrite ja liikumisandurite töö. Luminestsents on elektromagnetiline kiirgus, kus aatomite ergastamine toimub teiste energialiikide, mitte soojuse arvel. Kuna luminestsentskiirguse tekkimiseks pole vajalik kõrge temperatuur, siis on luminestsentsi nimetatud ka "külmaks valguseks". Luminestsentsi korral on aatomil mitmeid võimalusi ergastumiseks. Luminestsentsi liigitamine ergastamisviiside järgi on toodud tabelis. Luminestsentsi liigid Luminestsentsi liik Ergastamisenergia allikas Fotoluminestsents Ultravalgus Katoodluminestsents Kiirete elektronide juga Radioluminestsents Radioaktiivne kiirgus Elektroluminestsents Elektriväli
Need on kõik elementide määramise meetodid. Ühendeid on võimalik määrata vaid neis sisalduvate elementide kaudu. AAS ja AES rakendused: Nii kvalitatiivne kui kvantitatiivne analüüs; Leegiga AAS: Tavaline metallianalüüs; Mineraalid; Bioloogilised proovid, kui sisaldused on kõrged. Elektrotermiline AAS, ICP-AES Elementide jälgede analüüs mitmesugustes objektides. 155. Aatomemissioonspektroskoopia (AES) põhimõte. Millist protsessi nimetatakse aatomi ergastumiseks? (selgitus energianivoodega) AES meetodis kasutatavad ergastusallikad, millised on nende plussid ja miinused? Ka AES laineala on 190-800 nm (UV+Vis). Tegemist on aatomspektroskoopiaga analüüdiks aatomid. Ergastusallikad: leek (1700- 3200 *C) stabiilne, elektrikaar (4000-5000 *C) ebastabiilne, elektrisäde (40000 *C) ebastabiilne, plasma (4000-6000 *C) stabiilne. Olulisim praegusel ajal plasma. Laineala: UV(ultraviolett): 190 .. 400 nm; Vis (nähtav): 400 .. 800 nm. Kiirgusspektroskoopia
annaabi.ee 
