Eesti uusima aja ajalugu
Kui 1927. aastal jäid juristid äraootavaks, siis 1928. aasta
õigusteadlaste päev ütles küll välja, et Eestis ei ole mitte mingisugust vajadust põhiseadust muuta. Dets 1929 esitasid
Põllumeestekogud Pätsi algatusel teiskordselt põhiseaduse muutmise eelnõu ja 30. aasta jaanuaris esitasid omapoolse põhiseaduse
muutmise eelnõu ka Rahvaerakond. Tähelepanuväärsel moel oli see ettepanek saadetus riigivanemale Otto Strandmanile. Ainus
otsus, nendelt eraviisilistelt nõupidamistelt see, et püüdku mõlemad ettepanekute tegijaid kokku ja püüdke see kooskõlastada ning
siis saatke see riigikogule. Tundus, et kogu see asi soikub nagu 1926, aga samal ajal jõudis Eestisse Suur majanduskriis. Just seda
kasvavat rahulolematust kasutasid Põllumeestekogud selleks, et propageerida president. Osa rahvast võttiski selle idee üle, keegi
üleloomulik, kes tooks tagasi kriisieelsed vanad head ajad. Mingisugune lootus, et keegi ehk tuleb ja teeb asjad korda